18 Jaan Krossi tsitaati elust, kirjandusest ja eestlusest

Repro Kalju Suure fotost «Jaan Kross. Kirjanik. Helsinki Ülikooli audoktor». 1990. Foto: Peeter Langovits

Kirjanik Jaan Krossi sünnist möödub 19. veebruaril 100 aastat. Eesti ajaloos märgilise kultuurilooja sajanda sünniaastapäeva puhul meenutame Krossi tsitaate, mõtteterasid ja häid ütlusi nii tema loomingust kui ka ajakirjanduses antud intervjuudest.

Tsitaate loomingust

• «Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi.» («Wikmani poisid», 1988)
• «Varblane maal hall ja linnas ka hall.» («Kolme katku vahel», 1970–1980)
• «Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa olema ise terasest poiss. Ja suutma murda oma põhimõtte aeg-ajalt, mõnikord – krõksti pooleks. Et näidata, et sa oled oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.» («Wikmani poisid», 1988)
• «Mõtle oma isa peale. Sinu isa on riiklikult võttes muidugi hull. Aga teemantkiviga mõõtes on tema kõige ausam mees, keda sa eluilmas oled näinud ja eluilmas näha saad.» («Keisri hull», 1978)
• «Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!» («Wikmani poisid», 1988)
• «Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et hea, mida me taotleme, suudaks lahustada halva, mida me kasutame, enese olematuks?» («Wikmani poisid», 1988)
• «Üldse – välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju.» («Keisri hull», 1978)
• «Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele.» («Wikmani poisid», 1988)
• «Haritud eestlane on nii haruldane asi, et kui ta ka olemas on, peab ta neetult tark olema.» («Kolme katku vahel», 1970–1980)
• «Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike.» («Wikmani poisid», 1988)

Tsitaate intervjuudest

• «Minu põlvkonnal on hästi läinud juba selles mõttes, et meie, kahjuks küll oma vähemiku osas, sest enamik on juba surnud, oleme välja elanud selle ajani, kus Eesti on nii vaba, kui ta nüüd üldse on.» (Põhjarannik, 31.03.2005)
• «Prantslane küsis inglaselt: «Kes sa oleksid, kui sa inglane ei oleks?» Inglane vastas: «Siis ma teeksin kõik, et inglaseks saada.» Kui ma kirjanik ei oleks, siis ma oleksin arvatavasti kultuuriajaloolane, kirjutaksin midagi.» (Edasi, 30.11 1975)
• «Loomeperiood... keeruline termin, kuigi täiesti olemas ja väidetakse olevat soliidne termin. Tundub naljakas. Enam-vähem olen saanud tähelepanu ja käed vabaks, kui pean peatüki valmis kirjutama, siis tuleb seda lihtsalt teha, istuda hommikul laua taha ja kirjutada. Kui on otsustatud, et tuleb kirjutada, siis tuleb kirjutada. Peaksin ütlema, et olen kirjutamist nautinud. Peaaegu kuritegelikul määral.» (Postimees, 25.02.2006)
• «Et ilukirjanduslik raamat juhib müügiedetabelit, pole loomulik, vaid erandlik asi. Meie ostjaskonna juures on palju piiratum läbimüük täiesti normaalne. Et üht kirjandusteost on nüüd eneseunustuslikult ostetud, selle palun mulle andeks anda. Ma pole süüdi, ma pole mingil viisil seda asja ära nõidunud ega sõnunud. Aga muidugi on hea meel.» (Postimees, 15.01.2002)
• «Mul pole kunagi iseenda seltsis igav. Põhiline, millest ma mõtlen ja mida ma ei taha kaotada, on mu rahu. Ma ei taha, et see mult ära võetakse. Selleks et säilitada oma töövõime, on mul vaja aeg-ajalt ühiskonnast eralduda. Mitte pikalt – ajutiselt.» (Persona, 2003)
• «Eesti kirjanik on keskmiselt üpris laisk. Kahe teosega klassik on justkui tavaline nähtus.» (Edasi, 30.11 1975)
• «Kui palju on maailmas selliseid juhtumeid nagu Eesti puhul, et antakse kaks iseseisvumist ühe inimpõlve jooksul? Tõmmata kaks peavõitu, see on juba midagi väärt.» (Rahva Hääl, 29.04.1995)
• «Ma pole kunagi olnud ei võitlev ega passiivne ateist. Ma loodan, et kui saabub õige aeg, ei lükka jumal mind jalaga endast eemale.» (Persona, 2003)