/nginx/o/2020/03/03/12985160t1h674f.jpg)
Elustiiliettevõtja Merit Raju andis hiljuti välja jutukogu «Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi», mis sisaldab väga isiklikke jutte ja on Meriti sõnul sellest, kuidas armuda elusse. «Omaenda kujundatud elusse. See on Elu ilust. Kogu skaalal. Aus, ehe ja siiras,» lubab kirjanik. Loe raamatust katkendit, mis on pühendatud küpsusele.
Küpsuse kiituseks
Võib-olla on küpsus kaotanud tähendust ja seeläbi ka väärtust. Maailmas, kus looduse annid ei valmi mitte ainult suvel ja sügisel, vaid aasta läbi. Äris, kus viljad nopitakse pooltoorelt, et nad küpseksid kunstlikult või transporditeel. Ühiskonnas, kus noorust ja välist sära hinnatakse kõrgemalt kui elutarkust ja tagasihoidlikkust.
Kui ma pidin abituriendina 17aastaselt otsustama, milline eriala valida, polnud ma selleks kindlasti küps. Kui hääletasin 19selt sõbrannaga Euroopas ringi, polnud ma tegelikult küps. Kui pidin vanematekodust 21selt Saksamaale magistrantuuri minekuks välja kolima, ei olnud ma selleks päris küps. Ja kui ma sain lapse, kuigi olin juba 35, tundsin, et ma pole ka selleks küps. Rääkimata koondamiste momentidel ettevõtluse peale mõtlemisest.
Võib-olla toimubki oma eluhetkede väljakutseteks küpsemine õppides, katsetades, vigu tehes, end kõrvalt vaadates ja kaasteelistelt teri noppides – raamatute, vanemate ja teiste tarkusi silmas pidades.
See küpsus, mille nõnda olen saavutanud, maitseb nagu päikeseküpsed suveviljad, mitte nagu kunstvalgusega kasvuhoonekraam. Sellel on minu jaoks väärtus ja maitse ja mälestused – see on ise kasvatatud, kastetud ja nopitud, sellelt on ise parasiite nokitud ning mõnedki põuad ja üleujutused kaasa elatud.
Mõnel tuleb see ehk kergemini, teistel tuleb käia pikem ja käänulisem tee.
Iga teelolek on aga väärt ka vaadete nautimist.