:format(webp)/nginx/o/2020/03/11/13001229t1h19b1.jpg)
Koroonaviiruse levik on kahtlemata suurendanud inimeste huvi viiruste ja haiguste leviku vastu. Kaasahaaravat lugemist sel teemal leiab nii fantaasia- kui teaduskirjandusest, värskelt ilmunud ja klassikaliste teoste hulgast. Siin on mõned soovitused uudishimulikele ja ulmesõpradele.
/nginx/o/2020/03/10/13000214t1h790a.jpg)
Emily St. John Mandel
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2016
Tõlkinud: Allan Eichenbaum
16. sajandi lõpus kirjutas Shakespeare «Suveöö unenäo». Nüüd, palju sajandeid hiljem ja mitu tuhat kilomeetrit eemal, liigub mööda gripiepideemiast laastatud maad ringi Rändav Sümfoonia ja esitab sedasama näidendit. Linnast linna liikudes peavad olema relvad alati käepärast, sest mitte kõik asundused pole enam ühtviisi rahumeelsed. Elektrist, kraaniveest ja hamburgeritest on jäänud alles vaid ähmane mälestus ja juba mitukümmend aastat pole õhku tõusnud ükski lennuk. Eelmine tsivilisatsioon on kokku varisenud ja uue, alles tärkava tsivilisatsiooni elanikel, neil vähestel, kel gripiepideemiast pääseda õnnestus, tuleb otsida vastuseid küsimusele, mida on vaja, et ellu jääda, ja mida on vaja, et inimeseks jääda.
Raamatus on kesksel kohal vahetult enne epideemia puhkemist laval surnud kuulus näitleja Arthur Leander, kes on ühendavaks lüliks romaani viie tegelase vahel ja kelle elukäiku vaadeldakse enne katastroofi ning kakskümmend aastat pärast seda. See positiivses toonis raamat räägib inimese ja tsivilisatsiooni väärtusest ja pakub ohtralt nii mõtlemisainet kui ka põnevust.
George R.R. Martin kirjutas oma blogis, et paljude heade 2014. aastal loetud raamatute seas tõusis «Jaam Üksteist» eredalt esile: «See on sügavalt melanhoolne romaan, ent väga kaunilt kirjutatud ja imetabaselt eleegiline – raamat, mida ma veel kaua mäletan ja mille juurde tagasi tulen.»
***
/nginx/o/2020/03/10/13000228t1h95c2.jpg)
A. G. Riddle
Kirjastus: Head of Zeus
Ilmumisaasta: 2017
Keel: inglise
Noor mees jõuab üksi kaugel asuvasse haiglasse. Tal on kõrge palavik ja ta on vaevu teadvusel, tema silmadest tuleb verd.
Ebola-laadne haigus nõuab Maailma Terviseorganisatsiooni kõrgendatud tähelepanu ja seda hakkab uurima juhtiv epidemioloog dr Peyton Shaw. Naine leiab Keeniast olukorra, mida peab omas uurimaks õudusunenäoks. Kunagi varem ei ole maailm pidanud silmitsi seisma niisuguse haiguspuhanguga. Prognooside järgi vallutab viirus kogu planeedi vaid kahe nädalaga ja suremus on 95 protsenti.
Raamatut ei ole veel eesti keelde tõlgitud.
***
/nginx/o/2020/03/10/13000244t1h8ec1.jpg)
Sari: «Viiruskite triloogia»
Justin Cronin
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2011
Tõlkinud: Tiina Aug
USA valitsuse militaaruuringute projekt läheb nurja ning ohtliku viirusega nakatatud katsealused pääsevad vabadusse. Nende hirmuäratavate omaduste tõttu muutub maailm ühe ööga. Tsivilisatsioon variseb kokku ning vapustatud ellujäänud peavad õppima elama uutes tingimustes. Inimesed sulgevad end kindlustesse, mida valvatakse hoolega, sest väljas luusib surm või midagi veel hullemat. Kuid mööda laastatud maad rändab ka kuueaastane orb Amy Harper Bellafonte, kõige noorem katsealune, kelle teadvuses sosistavad oma lugu otsides kõik ohvrid.
Justin Cronin on võitnud PEN/Hemgway auhinna ja Stephen Crane'i auhinna oma eelmiste peene stiilitunnetusega raamatute eest. Cronini enda sõnade kohaselt tekkis tal «Teekonna» kirjutamise mõte siis, kui ta tütar palus, et isa kirjutaks raamatu, kus väike tüdruk päästab maailma. Et Justin Cronin on tõesti väga hea kirjanik, eristub tema antiutoopia paljudest teistest nii oma ideedega kui ka teostusega.
Eesti keeles on ilmunud kõik triloogia osad.
***
/nginx/o/2020/03/11/13001200t1h5e63.jpg)
Edgar Allan Poe
Ilmumisaasta: 2011
Kirjastus: Fantaasia
Tõlkijad: Eva Luts, Andrus Igalaan ja Silver Sära
Kogumikus on teiste lugude seas Poe klassikaline jutustus katkust, mida tuntakse Punase surmana. Prints Prospero pageb kloostrisse, et tapva haiguse eest peitu pugeda.
Edgar Allan Poe'd teatakse rohkem kui õudus- ja kriminaallugude autorit. Kogumik on huvitav ka seetõttu, et tutvustab ameerika kirjandusklassikut märksa mitmekülgsemalt – kui humoristi, kelle grotesksed õudusmaalingud võivad teinekord ootamatult omandada terava iroonia- ja sarkasmivarjundi ning muutuda suisa ühiskonnakriitiliseks pilapildiks. Lisaks klassikaliste õuduslugude uustõlgetele leidub selles ka Edgar Allan Poe iroonilisi naljalugusid, millel ilmneb sageli sügavam ja filosoofilisemgi tasand.
***
/nginx/o/2020/03/11/13001210t1h7557.png)
«Andromeda»
Michael Crichton
Sari: Mirabilia
Ilmumisaasta: 1975
Kirjastus: Eesti Raamat
Tõlkijad: Rein Saluri, Enn Soosaar
Hommikul kell 9.59 startis Vandenbergi baasi rangelt salastatud angaari MSH-9 betoonväljakult reaktiivhelikopter K-4 ja võttis suuna itta, Arizona poole.
Otsuse kohta tõusta just sellelt stardiplatsilt tegi major Manchek, kes ei tahtnud, et skafandrite vastu liigset uudishimu tuntaks. Sest helikopteris istus kolm meest – piloot ning kaks teadlast – ja kõigil neil oli läbipaistev plastmassist skafander seljas, nii et nad nägid välja nagu trullakad marsielanikud või, kui kasutada ühe angaaritehniku sõnu, «nagu õhupallid «Macy» paraadil».
Kui helikopter selgesse hommikutaevasse tõusis, silmitsesid kaks reisijat teineteist. Üks neist oli Jeremy Stone, teine Charles Burton. Mõlemad olid paari tunni eest Vandenbergi jõudnud, Stone Stanfordist ja Burton Houstonist, Baylori Ülikoolist.
Michael Crichton kuulus Ameerika Ühendriikide ulmekirjanike nooremasse põlvkonda, ta oli selle menukamaid ja viljakamaid esindajaid. Ta õppis Harvardi Ülikoolis ja lõpetas sealse Meditsiinikooli 1969. aastal, selsamal aastal, mil ilmus esmakordselt ulmeromaan «Andromeda». Möödunud aasta lõpus ilmus teosele kirjanik Daniel H. Wilson sulest järg «The Andromeda Evolution», mis ei ole veel eesti keelde tõlgitud.
***
/nginx/o/2020/03/11/13001239t1hddfd.jpg)
David Quammen
Sari: Imeline Teadus
Kirjastus: Äripäev
Ilmumisaasta: 2014
Tõlkinud: Karin Andresen, Ivi Heinlaan
2003. aasta veebruari lõpus läks SARS Hongkongis lennukile ja sõitis Torontosse.
Mitme teadusharu piirimail kulgevas tõsielupõnevikus viib tuntud kirjanik David Quammen lugeja reisile Austraalia võidusõiduhobuste tallidesse, Kesk-Aafrika džunglitesse, Borneo ja Bali saarele, Kagu-Aasia suurlinnade turgudele, Bangladeshi lagunenud majadesse ja Hiina koobastesse, ajades üle maailma levivate taudide nagu SARSi, linnugripi või ka päris tavalise, kuid igal aastal erineva gripi jälgi.
Aeg-ajalt põikab autor maailma tipplaboritesse ja leiab kõikjal eest kummaliste ja senitundmatute haiguste maailma, milles kiiresti ja kaugele rändav inimloom end üha kaitsetumana tunneb.
«Inimesed ja gorillad, hobused ja kabrikud ja sead, pärdikud ja šimpansid, nahkhiired ja viirused: me kõik oleme selles koos,» kirjutab autor ega unusta lisamast, et Trooja hobune võib tänapäeval esineda näiteks pardi kujul. Quammen otsib oma raamatus selgust, kuidas, kust ja miks need haigused ilmuvad ja esitab loogilise küsimuse: mis tuleb järgmiseks?