:format(webp)/nginx/o/2019/10/15/12656784t1haa21.jpg)
Ilmunud on Ignar Fjuki debüütromaan «Valge vannikohvik», milles põimuvad erinevad ajad ja meisterlikult loodud tegelaskujud.
Ilmunud on Ignar Fjuki kauaoodatud esimene romaan «Valge vannikohvik»
/nginx/o/2020/03/12/13003271t1h3ed5.jpg)
Nii näiteks kannustab kasvueas Fauri soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele. Paraku muutub ette kujutatu reaalsuseks, kohustuseks osaleda aeg-ajalt hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas sellest, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus lisab kentsakaid varjundeid ka president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama. Tema seni avalikkuse eest varjule jäänud kirev elu omandab seeläbi mitmetähendusliku ja kohati lausa äraspidise mõõtme.
Aimu saab sellestki, et sõltuvalt ühiskonnast ja selles valitsevast korrast ei pruugi oma saatuse üle otsustajaks jääda alati inimene ise, tema unistused ja arusaam heast ja kurjast. Seetõttu realiseerub ka karjäärihimulise Mirdi unistus valgest vannikohvikust suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt mõneti ootamatul ja traagilisel kujul.
Need, kellel on olnud võimalus romaani juba lugeda, on hinnanud kõrgelt selle suurepärast ja kujunduslikku keelekasutust, aga ka autori oskust luua mitmekihiline teos.
Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.
Raamatu on toimetanud Marika Mikli ja kujundanud Anne Pikkov.