EMAKEELEPÄEV ⟩ Meloodiline, ilus ja raske õppida: kuraditosin huvitavat fakti eesti keele kohta

Kuni püsib emakeel, seni elab isamaa. Foto: Urmas Luik

14. märtsil tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Toimetaja tõlkebüroo avaldab emakeelepäeva auks ja eesti keele teadmiste värskendamiseks huvitavad faktid, millest mõnigi võib olla lugejale uudiseks.

Emakeel on keel, mille inimene omandab esimese keelena ja mida ta kõige paremini valdab.

Samas on nõnda, et inimese emakeel ei pruugi langeda kokku tema rahvusega. Näiteks kui Hispaanias elavad eestlannast ema ja sakslasest isa kõnelevad omavahel inglise keelt, kumbki suhtleb lapsega oma emakeeles, aga koduväliseks suhtluskeeleks on perel valdavalt hispaania keel, siis mis on selle lapse emakeel?

Iga päev eesti keele keskel elades ja seda tarvitades ei mõtle me suurt keelele ega selle ajaloolisele kujunemisele. Arvame end teadvat eesti keelest kõike, mida argiseks suhtlemiseks tarvis.

Eesti keele möödanikust ongi paras proovikivi leida mõnd seni teadmata nüanssi, ent tulevik pakub kindlasti üllatusi: keel on ju pidevas muutumises ja mine tea, mis arenguid see kaasa toob.

1. Vähe rääkijaid, aga siiski riigikeel

Eesti keelt peab oma emakeeleks ümmarguselt 920 000 inimest. Siia hulka on arvatud nii Eestis elavad eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed kui ka välismaal elavad eestlased.

Eesti keel on üks maailma väiksema rääkijaskonnaga riigikeeli.

Riigikeelena mainiti eesti keelt esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis «Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord». Eesti keele ametlik staatus riigikeelena põlistati 1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

2. Eesti keel numbrites

Maailma tuhandete keelte hulgas on eesti keel rääkijate arvu poolest esimese kahesaja seas, uurali keeltest kõnelejate arvult ungari ja soome keele järel kolmas.

Virtuaalmaailma avarustes on eesti keel 2019. aasta seisuga 0,1 protsendi interneti veebisaitide sisukeel. Selle näitajaga on eesti keel internetis levimuselt 39. kohal.

3. Eesti keeles puuduvad …

Eesti keel on üks väheseid keeli, kus sõnadel ei ole sugu ja kasutusel ei ole ühtegi artiklit.

Eesti keeles puudub ka erivorm tulevikus toimuvate sündmuste või tegevuste väljendamiseks. Tuleviku väljendamiseks kasutatakse lihtsalt verbi olevikuvormi.

4. Eesti keeles on …

Eesti keele omapära võrreldes paljude teiste Euroopa keeltega on kolm erinevat hääliku pikkuse astet: lühike, pikk ja ülipikk. Häälikupikkusest võib sõltuda sõna tähendus. See asjaolu muudab eesti keele omandamise välismaalastele väga keeruliseks.

Samas paistab meie emakeel paljude teiste maailmas kõneldavate keelte kõrval silma selle poolest, et eesti keele õigekiri on hääldusele suhteliselt lähedane: nii, nagu teksti loed, nõnda ka (üldjuhul) hääldad.

5. Eesti keele tähestikus on …

Eesti kirjakeel kasutab ladina tähestikku, milles on 32 tähte. Ladina tähestiku tähtedele lisaks on eesti keele tähestikus täpitähed: ä, ö, ü ja õ.

Õ-täht on sellisel kujul maailmas ainulaadne: täpselt samasuguse kirjapildiga tähemärki ei ole üheski teises tähestikus ega keeles.

6. Kui palju on eesti keeles sõnu?

Seda küsimust on palju esitatud ja sageli on vastuseks, et sõnade arvu ei ole võimalik mõõta. Kui eestikeelses sõnastikus ongi vähem sõnu kui mõne teise keele omas, siis ei anna see tegelikult ammendavat vastust. «Eesti keele käsiraamatus» on öeldud, et eesti kirjakeeles poleks miljonist sõnast rääkida sugugi palju, ent seegi ei peegelda kaugeltki mitte sõnade lõplikku arvu.

Eesti keele võlu peitub selle mängulisuses: me saame moodustada lõputult ise tähenduse ja vormistusega liitsõnu ja tuletisi, võõrsõnu oskuslikult suupärasemaks mugandada ja luua vajaduse järgi juurde päris uusi eestikeelseid sõnu.

Eestis toimuvad uudissõnade leiutamise võistlusedki on maailma kontekstis üsna erandlik nähtus.

7. Pikim eestikeelne sõna

Kõige pikemad eestikeelsed sõnad on liitsõnad, mis koosnevad viiest osisest, nagu näiteks tagavararehepeksumasin või raudteeülesõidukoht.

Tähemärkidelt kõige pikemat sõna ei olegi, sest nagu öeldud: meie emakeeles annab kokku seada arvukalt uusi sõnamoodustisi.

Tõsi, ülipikkade sõnadega on see häda, et neid on keeruline lugeda ja kirjutada ning neid ei armasta ka tehnoloogia. Õigekirjakorrektor loeb veebis taolised otsatud tähejadad lihtsalt seosetuks tähekombinatsiooniks.

8. Pikim eestikeelne palindroom

Teadaolevalt on pikim eestikeelne palindroom «kuulilennuteetunneliluuk». Palindroom on ka folkansambli Puuluup nimi.

Palindroomsetest lausetest on vast tuntuim «Aias sadas saia». Sürrealistlikku luulet viljelenud poeet Ilmar Laaban on pühendanud palindroomidele luulekogumiku «Eludrooge ego-ordule».

9. Sõnaühend «eesti keel» esimest korda kirjasõnas 

Sõnaühendit «eesti keel» kasutas esimest korda eestikeelses kirjasõnas Pärnumaa koolmeister Berend Gildenmann 1849. aastal raamatu «Mailma made öppetus» sissejuhatuses.

10. Esimene kirjapandud eestikeelne tegusõna

Esimene eestikeelne tegusõna, mida on kirjalikes allikates kasutatud, on öeldisverb «laulma». Henriku Liivimaa kroonikas, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227, on ladinakeelse teksti vahel hüüe «Laula! Laula! Pappi».

11. Eesti keelt õpetatakse üle maailma

Eesti keelt saab õppida 33 ülikoolis väljaspool Eestit. Euroopa riikidest on enim eesti keele õppimise võimalusi Soomes, kus eesti keele õpet võimaldavad kuus kõrgkooli. Aasia riikidest saab ainsana eesti keelt õppida Jaapanis Tokyo ülikoolis.

Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul andis Eesti riik kõigile inimestele üle maailma võimaluse õppida eesti keel selgeks kõigest saja tunniga. Tasuta keeleõpet pakuti Eestis loodud keeleõppeprogrammi www.speakly.me vahendusel.

12. Teine koht keelte iludusvõistlusel

Eestlastele meeldib legend kunagi ammu toimunud keelte iludusvõistlusest, kus eesti keel sai oma kauni kõlaga itaalia keele järel teise koha. Auväärse teise koha olevat eesti keelele toonud lause «Sõida tasa üle silla».

13. Meloodiline, keeruline õppida

Eesti keelt peetakse väga meloodiliseks keeleks. Meloodilisuse annab kõnele laulev intonatsioon. Samas on grammatikat võrdlevate uurimuste põhjal jõutud järeldusele, et eesti keel on maailma keelte seas üks raskemini õpitavaid keeli.