TERVISE TURGUTAMISEKS ⟩ 3 terviseprobleemi, mille puhul on abi probiootikumidest

Foto: Shutterstock

Tervisevaldkonnas on hetkel ärevad, aga teistpidi ka erakordselt põnevad ajad. Suurema osa mikroskoopide leiutamisele järgnenud ajast on teadlased uskunud, et bakterid põhjustavad üksnes haigusi. Viimastel aastatel on olnud aga hulgaliselt uusi uuringuid, mille tulemusel on hakatud mõistma, et rohke, rikkalik ja hästi tasakaalustatud komplekt nõndanimetatud sõbralikke baktereid aitab vältida või saada jagu rasvumisest, depressioonist, südamehaigustest, diabeedist, vähist ja paljudest teistest kaasaja tervisehädadest. Või vähemasti, kui ei saa jagu, siis aitavad head bakterid neid hädasid leevendada.

Martie Whittekin «Tervise taastamine probiootikumide abil». Foto: Raamat

Selleks, et tervist tugevdavaid baktereid puudutav arutelu oleks loogilisem, tuleks see asetada palju laiemasse konteksti. Probiootikumid on organismid, mis peavadki kehas olemas olema: need on kehasüsteemi oluline osa. Paljud teadlased peavad probiootikume «elavateks ravimiteks». Paljudel inimestel ei ole siiski veel põhjalikku ülevaadet ja mõistmist, mis asjad need probiootikumid üleüldse on. Selge on see, et vaatamata probiootikumide tõhususele ja efektiivsusele ei saa ükski toode sisaldada sellist bakterisegu, mis sobiks ühe konkreetse inimese äärmiselt keeruka ja eripalgelise flooraga täpselt kokku. Samuti ei eksisteeri üht kindlat probiootikumide komplekti, mis sobiks kõikidele maailma inimestele ühtemoodi ja just sellel põhjusel ongi valikus esindatud tihtipeale väga palju erinevaid ja erineva toimeainega probiootikume.

Martie Whittekin on kirjutanud raamatu «Tervise taastamine probiootikumide abil» ja see on ka eesti keeles välja antud. Martie on sertifitseeritud toitumisnõustaja, kes on olnud USA-s juba üle 30 aasta meditsiini alternatiivsete suundade üks juhtfiguure. Toome välja kolm üldtuntud probleemi, millega tihti rinda pistetakse.

3 üldtuntud tervisemuret, millega pidevalt silmitsi seistakse ja kuidas probiootikumid nende puhul kasuks tulevad

Allergiad

Mõistet «allergia» kasutatakse üsna kergekäeliselt. Mida aga tähendab allergia tegelikult? Kui inimene ütleb: «Ma olen esmaspäevade suhtes allergiline», siis see tähendab, et tal tekib pärast nädalavahetust tööle minnes negatiivne emotsionaalne reaktsioon. Siinkohal ei ole mitte midagi tegelikult pistmist reaalse allergiaga, see ei ole meditsiiniline tähendus. Tõeline allergia on immuunsüsteemi erinevate mehhanismide ülereageerimine millelegi (tavaliselt mõni valk), mis ei kujuta endast tavaolukorras ohtu. Tegeliku kahjustuse allergia korral põhjustab organismi enda kaitsemehhanismide ülemäära innukas reaktsioon sissetungijale ning püüd seda maha tappa. Probiootikumid leevendavad nii allergilist nohu kui ka hooajalist allergiat. Probiootikumid aitavad vähendada immuunsüsteemi ülereageerimist, mis juhtub näiteks allergiate korral.

Nahaprobleemid

Kuna inimesed annavad sageli hinnanguid selle põhjal, milline esmamulje neile teisest inimesest tema välimuse põhjal jääb, siis täiesti arusaadavalt on naha välimus inimeste jaoks väga tundlik teema. Nahast tasub hoolida ka sellepärast, et naha seisund peegeldab sageli kehas toimuvat. Nahal elab sama kirju seltskond baktereid kui soolestikus, aga neid ei ole veel nii põhjalikult läbi uuritud. Küll on aga selge, et probiootikumid aitavad nii sisse võetuna kui ka nahale määrituna mitmete nahahaiguste, sealhulgas nahavähi vastu. Samuti aitavad sisse võetud probiootikumid vähendada põletushaavade paranemise aega. Näiteks on uuringuid näidanud, et Staphylococcus aureus’e põhjustatud levinud nahainfektsiooi korral on probiootikumist kasu.

Väsimus

Väsimus on ilmselt kõige levinum kaebus, mida arstile kurdetakse. Enamik haigusi võib tekitada väsimust, aga isegi kui ühtegi haigust ei ole diagnoositud ja inimene on ikka väsinud, siis miski ilmselt röövib tema energiat, sest väsimus ei ole inimese loomulik seisund. Näiteks intensiivselt treenivatel sportlastel esineva väsimustunde uuring näitas, et latentse viiruse (Epstein-Barri viirus) tase nende organismis tõuseb. Ühekuuline kuur Lactobacillus acidophilus’ega normaliseerib nende immuunfunktsiooni.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kui öeldakse, et mõne uuringu tulemusel ei olnud probiootikumidest kasu, siis tavaliselt oli selline uuring kas lühiajaline ja/või kasutati sellises uuringus ühtainsat bakteritüve, samas kui näiteks mitmed kääritatud toiduained sisaldavad mitut probiootilist bakteritüve. Näiteks ajakirjas Applied Physiology, Nutrition and Metabolism ilmunud artikli järgi võib probiootikume soovitada «ülemiste hingamisteede ja ileoanaalpauna põletiku ennetamiseks». On tegelikult tõestatud, et probiootikume võib kasutada väga mitme erineva haiguse korral, nagu näiteks tupeinfektsiooni, kõhulahtisuse, lehmapiima allergiast tingitud atoopilise dermatiidi ravis jne. Artiklis on lisaks ära märgitud, et probiootikumid on ohutud.

Martie Whittekin kirjutab, et probiootikumid aitavad toitu seedida, tõhustada toitainete imendumist, annavad energiat, kaitsevad lekkiva soole sündroomi ja pärmseene vohamise eest, soodustavad toksiinide väljutamist, tõhustavad immuunfunktsiooni ja vähendavad põletikku.

Whittekin soovitab teiste seas Dr Ohhira tooteid, mis ka Eestis aina suuremat populaarsust koguvad. Ülemaailmseid auhindu pälvinud Jaapani mikrobioloog dr Iichiroh Ohhira on välja töötanud ainulaadsed valemid, mis ühendavad ravimtaimede loodusliku jõu, probiootiliste mikroorganismide omadused, Jaapani kääritamise traditsioonid ja kaasaegsed teadustehnoloogiad. Dr Ohhira sai TH-10 teadusliku avastamise eest ka maineka Gusi rahupreemia.