Euroopa rahuaeg on muidugi suhteline – Ukrainas käib sõda praegugi, 1990. aastate Lääne-Balkan oli veriste konfliktide küüsis. Ent Euroopa suured – Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia – on liitlased ja sõbrad. Kuigi Venemaa läheks taas rõõmuga Poolat jagama, teab Varssavi kindlalt, et Saksamaa on tema poolel. See, mille on saavutanud suurim rahuprojekt maailma ajaloos – Euroopa Liit –, on uskumatu. Maailmajagu on korduvalt proovitud sõjaga liita. Nüüd on see õnnestunud ilma sõja ja vägivallata.
Murenev maailmakord murendab ka Euroopa Liitu. Kui USA enam Euroopat ei kaitse, muutub kogu kontinendi pale. Kagan visandab koleda pildi – praeguste sõprade ja liitlaste vahel puhkevad taas sõjad, sest inimkonna ajalugu vaadeldes on tüüpiline valitsemiskord mõni autokraatia vorm. See, et väikeriigid saavad ise oma tulevikku kujundada, et neid kaitsevad rahvusvaheline õigus ja liitlassuhted, on erand, mitte reegel.
Eesti välispoliitika üha korduv refrään on väärtustel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra vastavus Eesti huvidele. Pakun sellele lisa – selle maailmakorra ülalhoidmine neid väärtusi jagavate riikide poolt. Ülalhoidmine vajadusel relvade jõul.
Mõneti on džungel Põhjamaa rahvale eksitav metafoor. Klimaatiliselt sobivam oleks raamatust «Troonide mäng» tuttav hoiatus «Winter is coming» – talv on tulekul. Mitte lihtsalt aastaaeg, vaid vähemalt põlvkonna pikkune jääaeg. Kui muretsed Eesti julgeoleku pärast, siis on see raamat sinu jaoks kui loodud. Kui ei muretse, siis pärast raamatu lugemist hakkad muretsema.
Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat». Lühendatud ajakirjas Diplomaatia 2/19 ilmunud artiklist.