/nginx/o/2020/03/19/13015512t1hce71.jpg)
Tänavu oktoobris 87-aastaseks saav Enn Nõu on pikaajalise staažiga Rootsi kopsuarst ja eesti kirjamees, kes oma kümmekonnas romaanis üritab ikka ja jälle ravida rahvuskaaslaste kultuuri- ja ajaloomäluni viivaid hingamisteid.
«Üks täiesti vanamoodne ja mosaiikne dokumentaalne Eesti ajaloo romaan»
19. märts 2020, 09:59
«Ufa umbsõlm» viib meid tagasi aega, millest täna möödub täpselt 102 aastat, seega Eesti riikliku iseseisvuse algusaega. Jah, Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918, kuid endistviisi kestis Esimene maailmasõda ning vaba pääsu Läänemerele ihkasid nii venelased idast kui ka sakslased läänest. Lisaks võttis Nõukogude Venemaa toel tuld valgete ja punaste eestlaste vaheline võimuvõitlus. Õigeaegselt suutis noor vabariik küll lähetada Läände oma välisdelegatsioonid, mis taotlesid iseseisvuse tunnustamist, ent ajalugu näitab, et sellest üksi ei piisanud. Esimese maailmasõja alguses oli Eestimaa Vene keisririigi kubermang ja sõja jalust olid paljud sunnitud taanduma Volgamaale või edasi Siberisse, kus sattusid 1917. aastal möllama hakanud kodusõja keerisesse. Kõige selle juures säilis rahvusmeelsus ning rajati aktiivselt rahvuslikke seltse või suisa poliitilist autonoomiat ihkavaid komiteesid, mille näiteks selles teoses on Samaara Rahvuslik Komitee.
Kuuldused Eesti iseseisvumisest ulatusid muidugi ka Venemaale, kuid 3. märtsil 1918 õnnestus N. Venemaal Brest-Litovskis sõlmida separaatrahu Saksa keisririigiga. Selle tulemusena läks Eesti Saksa võimu alla ja esimene Saksa okupatsioon kestis siin novembrini 1918, mil ka sakslased oma keisri maha võtsid. Ent kohe olid platsis punased venelased ning algas Vabadussõda.
Formaalselt olid Eesti valitsus ja esindused küll olemas, kuid Venemaale jäänud kaasmaalastel puudus igasugune side nendega, ka kodumaale tagasipöördumise võimalust polnud. Nii hakatigi seal taotlema autonoomse osariigi staatust Vene Föderatsiooni koosseisus, lootes seda hiljem kasutada Eesti tegeliku omariikluse kattevarjuna.
Bolševikest puutumata Venemaa avaruses kerkis esile uusi riigikesi justkui seeni ja et kaost vältida, kutsuti septembris 1918 Ufas kokku Üle-venemaaline Riiklik Nõupidamine, mis moodustas Venemaa Ajutise Valitsuse ja määras kindlaks liikmesriikide staatuse. Kohal viibis ka kolm eesti meest, kellel õnnestuski autonoomia välja kaubelda. Kaks kuud hiljem kehtestas admiral Koltšak Omskis oma diktatuuri ja laskis kogu «Ufa valitsuse» maha tappa. Eesti saadikuil võimaldati Omskisse taanduda, kuid hiljem kodumaal nimetasid mitmed teadmamehed isekeskis nende autonoomiataotlust Eesti mahamüümiseks. Kuna elusana tuli kolmest mehest Siberist tagasi ainult üks, vaikiti avalikkuse ees kogu «Ufa umbsõlm» maha, täna ei tea keegi sellest midagi.
Raamatu tiitellehel ütleb autor, et see on «üks täiesti vanamoodne ja mosaiikne dokumentaalne Eesti ajaloo romaan, mida võib lugeda igatpidi ja mille keel on ajakohane ja õige». Keele kohta öeldu puudutab raamatus kursiivkirjas ära toodud loendamatute erakirjade ja ajaloodokumentide keelt. Kõik kokku eeldab pöörast tööd arhiivides (millest peamine asub autori teatel koguni Prahas).