Raskel ajal on palju abi heast huumorist, mis viib mõtted mujale ja lahutab meelt. Siin on mõned raamatud, mis aitavad kriisiaja kergemalt üle elada.
9 raamatut, mis ajavad naerma ja tõstavad tuju
Maria Semple «Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?»
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2014
Tõlkinud: Pille Kruus
Bernadette Fox on kurikuulus naine. Microsofti imelapsele Elgie Branchile on ta ülemeelik, lennukas, andekas ja probleemne abikaasa. Teistele emadele kooliväravas tundub ta ohtlik. Disainiasjatundjatele on ta revolutsiooniline arhitekt. 15-aastasele Beele on ta parim sõbranna ja ühtlasi lihtsalt emps. Äkitselt Bernadette kaob. Bee võtab ette teekonna maailma lõppu, et ema üles leida.
«Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?» on haarav lugemine: vaimukalt kirjutatud ja väga liigutav lugu ekslevast geeniusest ja ema ning tütre suhetest. «Ahmisin selle raamatu endasse pöörase mõnuga,» on romaani kohta öelnud Jonathan Franzen.
Maria Semple töötas 15 aastat Los Angeleses stsenaristina, lüües kaasa tuntud saadete ja seriaalide, nagu Ellen, Saturday Night Live ja Arrested Development valmimisel. Ta elab Seattle’is.
***
Jaroslav Hašek «Geniaalne idioot. Huumori kool»
Sari: «Loomingu Raamatukogu kuldsari»
Kirjastus: Kultuurileht
Ilmumisaasta: 2020
Tõlkinud: Lembit Remmelgas, Leo Metsar
Illustreerinud: Josef Lada
Tšehhi humoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki juttude kogumik sisaldab lugusid Eestiski palavalt armastatud geniaalse idioodi, vahva sõdur Švejki nooruspõlvest ja killukesi tema tegemistest maailmasõja päevilt. Samuti leiab lugeja kogumikust katkendeid pamflett-romaanist «Seaduse Raamides Rahuliku Edenemise Partei poliitiline ja sotsiaalne ajalugu» ning mitmeid humoreske, mille on illustratsioonidega varustanud Hašeki kauaaegne sõber Josef Lada.
Toomas Kall on kirjutanud uustrükile saatesõna «Kuidas Hašek Švejki julgestusel Eesti vallutas», milles ta võtab vaatluse alla Jaroslav Hašeki ja vahva sõduri Švejki pikaaegse viljastava mõju eesti kultuurielule.
***
Mart Juur «Hea tuju raamat»
Kirjastus: Rahva Raamat AS
Ilmumisaasta: 2018
Illustreerinud: Hmelnitski Allan
Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all. Eriti vajalik on see praegu, kui ärevad uudised maailmast pidevat stressi tekitavad.
Sõnavõluri Keiti Vilmsi sõnul on «Hea tuju raamat» nagu Mart Juur isegi - hea tuju sünonüüm. «On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge,» tutvustab ta. «Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää.»
***
Douglas Adams «Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas»
Kirjastus: Eesti Päevaleht
Ilmumisaasta: 2009
Tõlkinud: Kati Metsaots
Ühel neljapäeva pärastlõunal hävitatakse ootamatult planeet Maa, et teha ruumi uuele hüperkosmost läbivale kiirteele. Samal ennelõunal oma maja lammutamise üle elanud Arthur Denti jaoks on see juba liig mis liig. Paraku on nädalalõpp alles ees ja Galaktika osutub väga suureks ja põrutavaks...
«Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas» sai kohe pärast ilmumist kultusliku menu osaliseks. See pani aluse vaimukale ja aukartuseta raamatusarjale, mille mällusööbivate tegelaste Arthur Denti, paranoidse androidi Marvini, Zaphod Beeblebroxi ja muidugi vogonite seiklusi hinnatakse tänini üle maailma.
Douglas Adamsi tegi maailmakuulsaks BBC raadiosaade «Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas», millele järgnesid bestselleriks saanud raamatud, telesari, näidend, arvutimäng, film ja rätik. Algupärases triloogias on ilmunud veel raamatud «Universumi Lõpu restoran» ja «Elu, universum ja kõik».
***
Erkki Kõlu «Oh seda Jukut küll!»
Alapealkiri: «Anekdoote lastest ainult täiskasvanutele»
Kirjastus: Tänapäev
Ilmumisaasta: 2018
Lastele seda raamatut ei soovita, aga lapsevanematel on seal küllaga lugemist ja äratundmist: kas keegi võib üldse öelda, et ta pole pidanud oma võsukese pärast punastama või käigu pealt mõne «kurejutu» välja mõtlema?!
Õnneks kaob häbiõhetus vanemate palgeilt ruttu ja pisut piinlikust seigast saab hea lugu, mida edasi rääkida.
Just sellised anekdoodid on Erkki Kõlu kokku kogunud. Juku kõrval astuvad üles ka Mannid, vanaisad-vanaemad, onud-tädid ja loomulikult isad-emad.
***
Jerome K. Jerome «Kolm meest paadis (koerast rääkimata)»
Kirjastus: Pegasus
Ilmumisaasta: 2017
Tõlkinud: Tiiu Viires
Inglise kirjaniku Jerome K. Jerome (1859-1927) raamat «Kolm meest paadis (koerast rääkimata)» kuulub jätkuvalt maailma huumoriklassikasse ning seda loetakse ka tänapäeval suurima mõnuga maailma eri paigus.
Kolm sõpra leiavad ühiselt, et nad on ületöötanud ning vajavad hädasti puhkust. See otsustatakse veeta mööda jõge kulgedes. Plaani pidades tundub kõik hea, aga reaalsusega kokku põrgates ilmneb üks viperus teise järel: ilusa tähise öö asemel ladistab vihma, hommikune suplus külmas vees ei tundu kuigi meeldiv ja jõeäärsete maaomanike isekus ajab vihale. Hädade kiuste leiavad härrasmehed aega arutleda Inglismaa ajaloo ja antiigi üle, teha tähelepanekuid paadimatkaks sobiliku riietuse kohta ning filosofeerida elu üle laiemalt.
***
Jonas Jonasson «Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus»
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2012/2015
Tõlkinud: Kadri Papp
Pärast pikka ja erakordselt sündmusterikast elu jõuab Allan Karlsson vanadekodusse ja ühel päeval on paratamatult käes kolme numbriga tähistatav sünnipäev. Kohal on valla volikogu esimees ja kohaliku ajalehe esindaja. Allanile on aga ees terendav nii vastumeelne, et ta ronib toaaknast välja ja põgeneb oma sünnipäevapeolt.
Kiiruga haarab ta bussijaamast kaasa kohvri, mida tal paluti hetkeks valvata, ning peagi on tal kannul nii kurikaeltest kohvriomanikud kui ka politsei. Romaan jutustab Allani kuu aega kestnud tagaajamisest läbi Rootsi. Kuid see on ka reis läbi 20. sajandi ajaloo ja piiritult muretu Allani eluloo. Kuidas sattus Allan tulevase president Trumaniga õhtust sööma? Ja sõitis Churchilliga lennukis ning esimees Mao noore naisega jõelaeval? Ehkki Allanil puudub igasugune huvi poliitika ja religiooni vastu, kujunevad asjaolud siiski sellisteks, et ta mõjutab ainuüksi oma olemasoluga enamikku 20. sajandi olulisemaid sündmusi.
Jonas Jonasson (snd 1961) on ajakirjanik, kelle esikromaan «Saja-aastane ...» oli 2010. aasta enimmüüdud raamat Rootsis. Raamatut tõlgitakse juba 25 keelde ning selle põhjal valminud film jõuab ekraanile 2013. aasta lõpus.
***
Thomas Erikson «Idioodid minu ümber»
Alapealkiri «Kuidas mõista ennast ja teisi»
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2018
Tõlkinud: Kaja Riikoja
Mõned inimesed väidavad tõsimeeli, et neid ümbritsevad idioodid, ning ühed ütlevad seda sagedamini kui teised. Kindlasti oled oma elus sattunud olukordadesse, kus kommunikatsioon on häiritud, näiteks oled püüdnud oma partnerit milleski veenda, kuid see ei õnnestunud nii, nagu kavatsesid või lootsid. Või lahkunud koosolekult täielikus segaduses, sest sa ei saanud ühestki kohalviibijast aru. Või ei saanud teised aru, mida sina öelda tahtsid. Kas tuleb tuttav ette? Sellest humoorikalt kirja pandud raamatust leiad vastused paljudele käitumismustrite ja isiksustüüpidega seotud küsimustele ning hakkad mõistma ka seda, miks ühe kolleegi töölaud on alati segi või kuidas suhelda ülemusega, kes ei paista kunagi ühtegi sinu mõtet kuulavat. Üks on kindel, pärast seda raamatut hakkad aru saama, mida sind ümbritsevad inimesed tegelikult tahavad sulle öelda, ja märkad rõõmuga, et idioote sinu ümber jääb üha vähemaks.
Thomas Erikson on Rootsi käitumisteadlane, lektor, koolitaja ja kirjanik. Raamat «Idioodid minu ümber» (2014) on nüüdseks tõlgitud 25 keelde ja see on ilmunud 40 riigis.
***
Jenny Lawson «Hullult õnnelik»
Kirjastus: Tänapäev
Ilmumisaasta: 2016
Tõlkinud: Nele Sillaots
Illustreerinud: Villu Koskaru
Hullult naljakas raamat ahistavast depressioonist ja vaimuhaigusest? Tundub kohutav idee ... Aga kohutavad ideed on Jenny Lawsoni leivanumber.
Ta ise ütleb nii: «Tegelikult on suurem osa mu lemmikinimestest omadega ohtlikult perses, aga peale vaadates ei arvaks seda üldse, kuna me oleme õppinud seda kas varjama või nii ausalt välja näitama, et see muutub uueks normaalsuseks. Filmis «Hommikusöögiklubi» on selline tsitaat: «Me kõik oleme üsna veidrad. Mõned oskavad seda lihtsalt paremini varjata.» Ja nüüd tõmba sealt see «varjata» maha.»