:format(webp)/nginx/o/2020/03/20/13018141t1h1aa4.jpg)
Postimees kirjastuselt ilmus Ameerika kirjaniku Kevin Brockmeieri 2007. aastal esmakordselt avaldatud romaan «Surnute lühiajalugu», mis räägib kahest maailmast – surnute ja elavate omast – ning peatamatust viirusest, mis ähvardab mõlemaid.
Ilmus õõvastavalt ettenägelik romaan maailmas levivast surmaviirusest (1)
Surnud, kes on elust lahkunud, kuid keda maapealsed veel mäletavad, elavad mõistatuslikus Linnas. Nad elavad selles kahe maailma vahelises paigas täpselt nii kaua, kuni leidub kasvõi üks inimene elavate maailmas, kes neid meeles peab ja meenutab. Kuid seletamatul põhjusel hakkab surnute Linn ootamatult kahanema ja selle elanikud haihtuvad. Alles jäävad vaid vähesed.
/nginx/o/2020/03/20/13018127t1hb377.jpg)
Mõned üksikutest allesjäänutest, nagu Luka Sims, kes annab välja Linna ainsat ajalehte, otsustavad välja uurida, mis on tegelikult toimumas. Teised, nagu Coleman Kinzler, usuvad, et see on lõpliku lõpu algus.
Samal ajal on elavate maailmas jäänud Laura Byrd lõksu uurimisjaama Antarktisel, tema varud on otsakorral, raadio ei tööta ja elekter on kadumas. Omamata valikut, suundub ta üle lõputu jäävälja abi otsima, kuid tundub, et aeg saabki otsa ... Ja seda nii tema, ülejäänud elavate maailma kui ka Linna elanike jaoks.
Vaatamata süngetele teemadele on Brockmeieri romaan siiski pigem kaasahaarav lugu armastusest, kaotusest ja mälestustest. Romaanis on tundesügavus vaheldumisi põimitud globaliseerumise ohtude ja terrorismiteemadega.
Kevin John Brockmeier (1972) on mitmeid kirjandusauhindu võitnud fantaasiakirjanik, kes on peamiselt tuntud lühiproosa poolest. Ta on avaldanud ka mitmeid jutukogumikke, romaane lastele ja kaks ulmeromaani. Tema kirjanduslikeks eeskujudeks on Roald Dahl ja Daniel Pinkwater, kelle lasteraamatuid naudivad ka täiskasvanud. Lemmikkirjanikena on ta nimetanud ka Mihhail Bulgakovit, Gabriel Maria Márquezi, Philip Pullmani ja Graham Greene’i.