Priit Kuusk alias Wend oli möödunud aastal Aktuaalse Kaamera eetrist neli kuud eemal ja veetis selle aja merel, «Admiral Bellingshauseni» laevakokana. Juba retkele minnes oli tal mõte raamat kirjutada, kuid planeeritud lihtsast kokaraamatust kasvas välja midagi enamat.
Priit Kuusk uuest raamatust: köök ja kambüüs on kaks erinevat maailma
Värke raamat «Laevakokk Wend» ei ole puhtalt kokaraamat, see ei ole ka päevik ega reisikiri. «Ei oskagi kohe ise ka öelda, mis žanri alla see raamat kuuluda võiks,» tunnistab autor. «Kindlasti mitte traditsiooniline kokaraamat, vaid pigem ühe laevakoka, mehe mõtted ja vested ühelt reisilt, mis oli elumuutev kogemus,» tunnistab ta. «Heas mõttes!»
Priit Kuusk on süüa valmistanud väga erinevates kohtades ja olukordades, kusjuures laevas kokkamine erineb tema sõnul tavalises köögis söögivalmistamisest väga palju. «Köök ja kambüüs on kaks erinevat maailma ja õppida tuli kõvasti – esimesest päevast viimaseni,» nendib ta ja lisab, et oli ka valusaid õppetunde.
Laevareisile minnes teadis Wend, et tal tuleb rinda pista ka merehaigusega. Nüüd sai ta sellest võitu. Selleks tuli laevakoka sõidul haigus lihtsalt läbi põdeda. «Minul kulus kaks kuni kolm päeva, kuni enam ei ajanud iiveldama,» ütleb ta.
Raamatusse «Laevakokk Wend» on lisatud kõik olulised retseptid, mida kokal söögivalmistamiseks vaja oli, et «Admiral Bellingshauseni» meeskond end hästi tunneks. Toitude valmistamisel lähtus Wend põhimõttest, et lihtsuses peitub võlu. Sööjaid rõõmustas enim värske, kodune ja vaheldusrikas toit.
Raamatus on aga juttu ka paljust muust kui toidust. Laevas sundis Wend end pidevalt kirjutama ja mõne aja pärast tekkiski hea rutiin. «Õnneks oli ka piisavalt, mida meenutada, lõppevast päevast ja elust laiemalt,» selgitab ta. «Teemasid on tõepoolest seinast seina – armastusest ja surmast. Elust ja võileivast. Munadest ja tillist. Merest ja horisondist...»
Kirjutamise kõrval sai vaba aega veedetud ka raamatuid lugedes, ristsõnu lahendades, muusikat kuulates ja kaarte mängides. Seda, et ilmunud teosele midagi niipea lisaks tuleks, autor lubama ei hakka. «Kõik, mis oli, sai kirja!» on at endaga rahul.