Kirjutaja Getter: õnnehetki leidub ka kõige kehvemas päevas

Copy
Kirjutaja Getter.
Kirjutaja Getter. Foto: Erika Lilleleht

«Hakkasin raamatut kirjutama pärast lapse sündi, kui olin väga palju kodus. Ühel hetkel taipasin, et igapäevased ja rutiinsed tegevused võivad hoopis õnnehetked olla,» ütleb Kirjutaja Getter, kelle sulest ilmus detsembris inspiratsiooniraamat «88 õnnehetke».

Getter kirjeldab, kuidas ta hakkas samm-sammult märkama, et lapse magama jäämine, puhkehetk piparmünditeega või õhtune vaikus võisid olla tavaliste hetkede asemel õnnemomendid. «Sain aru, et ma saan ise otsustada, kas silma paistev päike, vihmasabin või lumine ilm on tavalised loodusnähtused või näen ma neis õnne. Sest põhimõte on lihtne – ma saan ise otsustada, kas olla õnnelik või mitte,» ütleb rõõmsameelne Getter.

Kirjutaja Getter «88 õnnehetke».
Kirjutaja Getter «88 õnnehetke». Foto: Remo Tõnismäe/Postimees

Ta luges sel perioodil ka raamatut «Õnn on. Kogu maailma õnneraamat», mis on kokkuvõte rahvusvahelistest õnneuuringutest. Sealt saadud info selle kohta, et igal inimesel on võimalik oma keskmist õnnelikkuse taset teadlikult tõsta, inspireeris teda palju. «Sain aru, et me kõik võime olla natuke õnnelikumad, aga õnn on nagu lihas – see vajab treenimist, harjutamist. Iga oskusega on sama – selleks, et milleski osavaks saada või midagi automaatselt tegema õppida, on vaja teadlikult teatud perioodi harjutada,» selgitab Getter, tuues näitena jalgratta- või autosõidu.

Õnn vajab harjutamist

Ka õnnega on sama teema – selleks, et oskaksime neid igapäevaseid väikseid hetki «tavaliste» asemel hoopis «õnnehetkedena» näha, peab harjutama, teadlikult oma perspektiivi ja vaatenurka muutma. Mida kauem harjutada, seda loomulikumaks see saab ning ühel hetkel harjub mõistus ära asjades positiivse nägemisega.

«Sõpradega seda ideed jagades sain aru, et inimesed vajavad ideid, näiteid ja inspiratsiooni oma elu õnnelikumaks muutmiseks. On loogiline ka, et võib tekkida segadus, mismoodi ma oma elu nüüd üleöö õnnelikumaks muudan? Sellest saigi alguse mu raamatu kirjutamise idee!»

Tõelised õnnehetked ei vaja raha

Inspiratsiooniraamatus «88 õnnehetke» on umbes 50 eestlast jaganud oma õnnehetki või arusaama õnnest. Algselt mõtles Getter kirjutada kõik 88 hetke iseenda kogemusest, aga otsustas siis vahelduse ja põnevuse mõttes kaasata ka teisi eestlasi. «Teiste õnnehetkede lugemine avardas palju ka mu oma maailmapilti. Väga huvitav oli lugeda, mis inimesi teeb õnnelikuks või mismoodi nemad õnne mõtestavad. Kuigi palju oli erinevaid hetki, siis läbivaks jooneks olid pisimomendid, mis ei vaja raha, karjääri ega asju – perekond, loodus, vaikus ja iseendaga kontaktis olek,» toob ta välja.

Praegusel ajal, mil õhus on palju ärevust, hirmu, teadmatust ja isegi paanikat, on õnnele keskendumine äärmiselt oluline. Teadlik tähelepanu juhtimine ning oskus näha ka väljakutsetes ilusat, head ja väärtuslikku annab tugeva potentsiaali rahuks ja positiivsuseks.

«Kui varem arvasin, et raamat on lihtsalt tore kingitus iseendale või lähedasele, siis praeguse olukorra valguses näen, et õnneraamat võib anda lugejatele palju valgust, kergust ja armastus, mis hirmuenergia all on ära kadunud,» ütleb Kirjutaja Getter.

Kirjutaja Getter esitlemas raamatut «88 õnnehetke».
Kirjutaja Getter esitlemas raamatut «88 õnnehetke». Foto: Remo Tõnismäe/Postimees

Iga päev üks-kaks lugu

Ta rõhutab, et tegemist pole juturaamatuga, mida peab otsast lõpuni läbi lugema, vaid soovitab pigem raamat iga päev teha suvalisest kohast lahti ja lugeda üks-kaks jutustust. «Õnn on otsus. Aga otsustamiseks vajame tihti lisatõuget, inspiratsiooni või harjumust, millega oma maailmapilti tuunida. Enda jaoks olen selle lahti mõtestanud raadioga paralleeli tuues – me ise saame otsustada, millisel lainepikkusel raadiot kuulame. Kas krutime oma «raadiod» paanika ja ärevuse või hoopis õnne ja armastuse lainele?» küsib autor retooriliselt.

Ütlus, et iga päev ei ole ilus, aga igas päevas on midagi ilusat, kõnetab Getterit ka õnne teemal. Ta nõustub, et kogu aeg õnnelik olla on väljakutsuv ja kas peabki kogu aeg õnnelik olema, kuid õnnelik olemisest ei tohiks teha ka midagi liiga eepilist.

«Sageli arvatakse, et õnn saabub siis, kui meil on teatud hulk raha pangakontol, abikaasa ja lapsed, oma kodu ja auto, karjäär või positsioon ühiskonnas. Selliselt oma õnne kellegi või millegi õlule pannes lükkame õnne esiteks tulevikku ning teiseks anname vastutuse ära. Õnn pole aga midagi suurt ja saavutamatut, vastupidi! Õnn on siinsamas, igas päevas ja hetkes olemas. Õnn peidab end lihtsates asjades ja pisikestes momentides. Suured ostud või saavutused võivad pakkuda hetkelist õnnehetke, aga püsivalt õnnelik elustiil koosneb pisikestest, sageli rahaliselt mõõdetamatutes väikestes hetkedes. Ja just sellise õnneliku eluni peaksime teadlikult liikuma,» ütleb inspiratsiooniraamatu «88 õnnehetke» autor Kirjutaja Getter.

Näiteid pisikestest õnnehetkedest:

  • Varahommikune vaikus
  • Imeilus päikeseloojang
  • Võileiva täiuslik maitse
  • Piparmünditee imeline lõhn
  • Kallima kaisus olemine
  • Lapsega mängimine
  • Kõige ja kõigi armastamise tunne
  • Südamest naermine
  • Mesimagus eneseületus
  • Mugavustsoonist väljumine
  • Millegi uue tegemine
  • Hirmu ületamine
  • Aus, haavatav ja siiras olemine
  • Enda kehtestamine ja piiride seadmine
Tagasi üles