/nginx/o/2020/03/31/13034003t1h2c21.jpg)
Üksiolek võib olla raske, aga see võib olla ka kasulik, et oma elu ja suhteid teise nurga alt vaadata. Inspiratsiooniks tasub muidugi raamatuid lugeda, et mõtetele hoogu juurde anda. Siin on mõned teosed, mis isolatsioonis eluga hästi kokku sobivad.
5 raamatut üksindusest ja üksiolemisest, mis meid kõiki praegu kõnetavad
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
31. märts 2020, 10:47
Gail Honeyman
Ersen
2018
Eleanor Oliphant on õppinud ellu jääma, aga mitte elama. Ta elab lihtsat elu, kannab tööl iga päev samu riideid, sööb iga päev lõunaks ühte ja sedasama toitu ja ostab igaks nädalavahetuseks kaks pudelit viina. Üks väike heategu lööb mõra kaitsevalli, mille Eleanor enda ümber ehitanud on. Nüüd tuleb tal õppida tegutsema maailmas, mida kõik teised näivad pidavat iseenesestmõistetavaks, ja leida endas julgus seista silmitsi minevikuhaavadega, millega tegelemist ta terve elu vältinud on.
See on soe, naljakas ja mõtlemapanev raamat, mis räägib sõpruse ja inimläheduse tähtsusest.
***
Jon Krakauer
Eesti Raamat
2008
1992. aasta aprillis läks Chris McCandless, USA idaranniku jõukast perest pärit noormees, Alaskasse, et elada seal ihuüksi ja kooskõlas loodusega. Ta oli andnud ära oma säästud, jätnud maha auto ja isiklikud asjad ning põletanud napi sularaha. Nelja kuu pärast leiti tema maised jäänused bussivrakist, mis oli talle peavarju pakkunud.
Ses rabavas loos saab ilme põlisloodus, mille peibutav karmus pakub küll võimaluse seista silmitsi iseendaga, kuid juhib ka äratundmisse, et inimloomuses on mõndagi veidrat ja hirmutavat.
***
Elena Ferrante
Varrak
2014
Lugu kirjeldab tavalise abielunaise järk-järgulist allakäiku, kui ta mees ta kahe väikese lapsega maha jätab. Minategelane leiab end oma koduseinte vahele lõksu püütuna ja on sunnitud oma hirmudele näkku vaatama, et kuidagi mõistuse juurde jääda ja oma eluga edasi minna.
Elena Ferrante kohta on öeldud, et ta on Itaalia kõige paremini tuntud «vähetuntud» kirjanik. Viimane osalt ka seetõttu, et tegemist on erakordselt privaatse inimesega, kellest pole peaaegu midagi teada ja keda lugejad pole isegi näinud. Arvatakse, et Elena Ferrante on varjunimi, kes aga edukate romaanide taga peitub, pole siiani teada. Intervjuudes on ta väitnud, et on oma kirjastusele kõige odavam autor, kuna keeldub igasugustest reklaamikampaaniatest. Tema romaan «Hüljatuse päevad» tõusis kohe pärast avaldamist 2002. aastal Itaalias raamatumüügi edetabeli tippu, kus püsis terve aasta. Mõni aasta hiljem vändati sellest ka film.
***
Alexandra Oliva
Tänapäev
2016
Alexandra Oliva provokatiivne romaan sunnib meid silmitsi tõdemusega, kui suurt rolli mängib meie reaalsustajus meedia ja kui lihtne on meiega manipuleerida. Kõik saab alguse tõsielusarjast. Kahtteist võistlejat ootavad väljakutsed, mis panevad proovile nende vastupidavuse. Ühiskonnast äralõigatud võistlejad ei tea, et samal ajal toimub katastroof. Kui suur on hävingu ulatus? Kas seda põhjustas loodus või on süüdi inimene?
Üksinda ja sihi kaotanud, komberdades lugematuid kilomeetreid mööda tundmatut maad aina edasi, tuleb ühel võistlejal – noorel naisel – appi võtta kogu jõud ja ellujäämisinstinktid. Kui ta ei usu ikka veel, et see pole enam ammu mäng.
***
Ottessa Moshfegh
Penguin Random House LLC
2019
Raamat on ingliskeelne, aga keda see ei sega, seda ootab ees tõeline maiuspala.
Teose nimetu kangelanna on noor, ilus ja privilegeeritud. Ta ei ole meeldiv, küll aga on ta väga huvitav tegelane. Nimelt otsustab naine veeta aasta oma elust magades, mistõttu manustab ta 12 kuud järjest erinevaid uimastavaid ravimeid, millega varustab teda üks kehv psühhiaater.
Läbi selle kummalise loo näitab autor, kui mõistlik ja isegi vajalik võib olla eneseisolatsioon. Kui midagi ei tööta, siis tuleb see ju korraks välja lülitada, et siis uuesti sisse lülitada, eks ole?