Kuidas Ernest Hemingway kord kogu suve oma naise ja armukesega karantiinis veetis

Ameerika ajakirjanik ja kirjanik Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 – 2. juuli 1961) on sama hästi tuntud nii oma raamatute kui huvitava elukäigu poolest. Hemingway kõrval oli alati mõni naine ning kokku jõudis ta abielluda neli korda. 1926. aasta suve veetis tunnustatud kirjanik karantiinis oma haige lapse, esimese abikaasa ja tolleaegse armukesega. Nagu hilisematest kirjadest selgub, oli ta ise sellise elukorraldusega päris rahul.

1926. aasta suvel, kui Hemingway oli veel abielus oma esimese naise Hadley (Richardson) Hemingwayga, oli nende poeg Jack kolmeaastane. Last kutsuti hellitavalt Bumbyks. Mõni aasta varem oli noorpaar kolinud Pariisi, et mees saaks täita oma unistust ja hakata maailmakuulsaks kirjanikuks. Seal said nad tuttavaks paljude mõjukate inimestega ja Hemingway sai sõpradeks mitmete tuntud kirjanikega. Sel varasuvel oli ta murrangule väga lähedal ja nautis ka juba elustiili, mida pidas staarkirjanikule vaat et kohustuslikuks – tal oli tekkinud salasuhe Pauline «Fife» Pfeifferiga, keda Hadley pidas oma sõbrannaks.

Kui Hadley oli heasüdamlik, pärit vaesest perest ja mitte eriti silmatorkava välimusega, siis noor Pauline tuli jõukast perekonnast, oli ambitsioonikas, moekas ja hoolitsetud välimusega ajakirja «Vouge» toimetaja. Kevadel sai Hadley suhtest teada ja nõudis mehelt vastust. Hemingway sai aga maruvihaseks ja ütles naisele, et hoopis tema on kõiges süüdi. Mehe väitel oleks kõik korras olnud, kui naine ei oleks suhet päevavalgele kiskunud ja sääsest elevanti teinud.

Ernest Hemingway ja Hadley Richardsoni pulmad. 09.03.1921. Foto: akg-images/Scanpix

Paar otsustas abielu jätkata, aga üsna pea sai selgeks, et Ernest Hemingwayl ei ole plaaniski Paulinest loobuda. Samuti ei näidanud armuke välja soovi taganeda ja meest rahule jätta. Hadleyl tuli olukorraga leppida ja pidada seda oma elu uueks normaalsuseks.

Hemingway läks suve alguses Madridi härjavõitlusele ning Hadley sõitis koos Bumbyga Cap d’Antibesi, et puhata oma jõukate sõprade Sara ja Gerald Murphy legendaarses Villa Americas. Pariisist välja sõites tekkis poisil köha ja villasse kohale jõudes läks see aina hullemaks. Murphyd jälgisid, kuidas haige laps nende lastega rannal mängis, muutusid ärevaks ja kutsusid arsti. Bumbyl diagnoositi läkaköha - väga nakkav ja raskeid köhahooge esile kutsuv haigus.

Arsti korralduse tõttu tuli Hadleyl lapsega villast kohe lahkuda. Juhtus nii, et Hemingway sõber, kirjanik F. Scott Fitzgerald ja tema naine Zelda suvitasid samuti Antibesis ning nad olid rentinud läheduses väikese maja, mille loovutasid Hemingwaydele karantiinis olemiseks. Gerald Murphy kirjutas Hemingwayle Madridi ja silus olukorda arvamusega, et Hadleyl on nagunii parem, kui ta ei pea nii paljude laste kisa taluma ning pealegi sai Bumby hea Inglise arsti hoole all paraneda ja aiast värskeid vilju süüa.

Hemingway oma poja Bumbyga 1928. aastal. Foto: akg-images/Scanpix

Bumby lapsehoidja sõitis Pariisist kohale ning Hadley isoleeris end tema ja lapsega väiksesse majja. Naine kirjutas mehele, et nii Murphyd kui Fitzgeraldid hoidsid neist kui «mürgistest» kaarega eemale, aga saatsid toidumoona. Üksindus ning teadmatus tuleviku suhtes muutsid Hadley rahutuks ja mõjusid talle halvasti. Lohutust leidis ta viskist ja jalutuskäikudest linnakesse, kus ta leevendas oma stressi ja otsis seltsi. Peagi saabus «selts», mis pani teda taas üksindust igatsema. «Pfeiffer tuleb kolmapäeval siia,» teavitas Hadley Hemingwayd kirja teel.

Hiljem rääkis Hadley ühele elulookirjutajale, et Pfeifferi äkiline saabumine ajas teda hämmingusse ning ta uskus, et mees oli tegelikult oma armukesele peale käinud, et ta sinna läheks ja aitaks Hadleyl isolatsioonis hakkama saada. Nimelt oli Fife lapsena läkaköha pidanud ja oli selle vastu immuunne. Hiljem on aga kirjadest välja tulnud, et Hadley kutsus oma mehe armukese ise enda juurde, kui tal peaks olema tahtmist seal peatuda. «See oleks kõigile paras nali, kui sina ja Fife ja mina veedaksime suve koos Rivieral,» seisis Hadley kirjas Hemingwayle, millest jäi mulje, et olukord pakkus talle nalja ja ei mõjunud vähemalt esialgu väga traagiliselt. Igal juhul kolis Pfeiffer tema juurde.

Ernest ja Pauline Hemingway Pariisis 1927. aastal. Foto: Ernest Hemingway Photograph Collection, John F. Kennedy Presidential Library, and Museum, Boston.

Peagi ühines nendega Ernest Hemingway. Olukord oli kahtlemata omapärane, sest majas, milles nad kõik koos elasid, oli vaid kaks tuba. Ruumi pidi jaguma nii kirjanikule, armukesele, vihasele naisele, haigele ja nakkusohtlikule lapsele kui lapsehoidjale. Sellegipoolest kirjeldas Hemingway seda hiljem ühes kirjas kui imelist kohta, kus kirjutada.

Murphyd ja Fitzgeraldid suhtlesid Hemingwaydega edasi nii hästi kui said. Õhtuti parkisid nad oma autod üle tee maja juurde ja jõid aia ääres kokteile. Hemingway, Hadley ja Pfeiffer võtsid peost osa oma verandal istudes. Sotsiaalne distantseerumine oli neil igal juhul käpas. Ühtlasi avanes sõpradele verandal etendus, mida nad huviga jälgisid. Zelda kirjadest on näha, et Hemingwayde ebaharilik elukorraldus pakkus talle suurt huvi. Iga koos veedetud õhtu lõpus asetasid sõbrad tühjaks joodud pudelid aialippide otsa. Kui karantiin mõned nädalad hiljem lõppes, jäi neist maha pikk pudelitega kaunistatud aed.

F. Scott Fitzgerald oma naise Zelda ja tütre Scottyga Pariisi korteris 1926. aastal. Foto: /AP/Scanpix

Karantiinist oli kasu. Bumby paranes ja keegi teine ei haigestunud. Mõne nädala pärast kolis trio hotelli üle ning poiss jäeti lapsehoidjaga rendimajja tervist taastama.

Pfeiffer ei läinud aga niipea kuhugi. Hadley meenutas hiljem, et nad tegid kõike kolmekesi ja kuigi karantiin oli läbi, puges Fife hommikuti ikkagi nende voodisse, et seal koos abielupaariga hommikust süüa. Lisaks väitis Hadely, et Pauline tahtis talle tingimata sukeldumist õpetada ja kui naine nõusse jäi, oleks ta äärepealt uppunud.

Kui Pfeiffer Pariisi tagasi läks, saatis ta Hemingwaydele ridamisi kirju. Ühes väitis ta julgelt, et «saab kõik, mida tahab».

Pole ime, et Hadley ja Ernest Hemingway kuus aastat kestnud abielu sellist suve üle ei elanud ja sügisel nad naise algatusel lahutasid. Juba järgmisel kevadel abiellus Hemingway oma särtsaka Fifega, kellega ta oli koos 13 aastat.

Ernest Hemingway ja tema kolmas naine Martha 1941. aastal. Foto: akg-images/akg-images

Elu võib vahel olla väga irooniline ja nõnda lõppes nendegi abielu seetõttu, et Ernest Hemingway armus taas ühte noorde ja ambitsioonikasse ajakirjanikku, keda Fife pidas oma sõbrannaks. Hemingway abiellus Martha Gellhorniga vaid 16 päeva pärast lahutuse jõustumist. Aga nendegi  abielu lõppes mehe salasuhte pärast ning 1946. aastal abiellus ta Kuubal ajakirjanik Mary Welshiga. Kuigi mehel oli kõrvalsuhteid, jäid nad kokku, kuni Hemingway end 1961. aastal maha lasi.

Ernest Hemingway ja tema neljas abikaasa Mary Welsh 1959. aastal. Foto: Personalities/©1999 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

«Mul ei ole midagi selle vastu, et Ernest armub,» kirjutas Pauline «Fife» Pfeiffer oma andekast abikaasast, «aga miks ta peab seda tehes alati naisega abielluma?» 

***

Allikad: biography.com, bookriot.com, townandcountrymag.com