/nginx/o/2020/04/14/13054239t1ha617.jpg)
Menukate raamatute «Homo Deus» ja «21 õppetundi 21. sajandiks» autor on mõlemas teoses käsitlenud ka seda, kuidas tehnoloogia areng aitab meil inimeste liikumisi ja ka tervist paremini analüüsida ning seda õigesti rakendades saaks tulevasi epideemiaid ära hoida.
Katkend raamatust «Homo Deus»
/nginx/o/2018/12/19/11667130t1h9afd.jpg)
Samal ajal töötatakse välja ka revolutsioonilisi uusi ravivõtteid, mis toimivad varasema arstiteadusega võrreldes täiesti teistel alustel. Näiteks tegeleb mõni uurimislabor nanorobotite väljatöötamisega, mis võivad ühel päeval navigeerida meie vereringes, tuvastada haigusi ning tappa haigustekitajaid ja vähirakke. Mikroorganismidel võib küll olla nelja miljardi aasta vältel kogutud kogemuste pagas, kuidas võidelda orgaaniliste vaenlastega, kuid neil puudub täielikult igasugune kogemus biooniliste ründajatega võitlemiseks, mistõttu oleks neil ka väga keeruline tõhusaid kaitsemehhanisme luua. /---/
Kui me lubame Google’il isiklikke e-kirju lugeda ja veebis meie tegevusi jälgida, annab see Google’ile võimaluse teavitada meid algavatest epideemiatest enne, kui traditsioonilised tervishoiusüsteemid neid tähelegi jõuavad panna.
Kuidas Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus teab, et Londonis on puhkenud gripiepideemia? Nad analüüsivad selleks sadades kliinikutes töötavate tuhandete arstide saadetud aruandeid. Kuidas arstid andmed saavad? Kui Mary ärkab ühel hommikul tavapärasest veidi nigelama enesetundega, ei jookse ta kohe arsti juurde. Ta ootab mõne tunni, päeva või paar, lootes, et enesetunde paranemiseks piisab tassist teest meega. Kui sellest pole abi, paneb ta kinni arstiaja, suundub haiglasse ja kirjeldab haigusnähte. Arst trükib need andmed arvutisse ja loodetavasti on tervishoiuteenistuse peakorteris keegi, kes neid koos tuhandetelt teistelt arstidelt saabuvate aruannetega analüüsib ning järeldab, et gripilaine on tulekul. Kõik see võtab väga palju aega.
Google saaks sellega hakkama mõne minutiga. See peab vaid jälgima, milliseid sõnu londonlased e-kirjadesse ja Google’i otsingumootorisse tipivad ning võrrelda neid haigusnähtude andmebaasiga. Oletame, et tavalisel päeval esinevad sõnad «peavalu», «palavik», «iiveldus» ja «aevastamine» Londoni e-kirjades ning otsingutes keskmiselt 100 000 korral. Kui Google’i algoritm avastab, et ühel päeval esineb neid 300 000 korral, siis gripiepideemia ongi käes. Pole vaja oodata, kuni Mary arsti juurde läheb. Samal hommikul, mil ta ärgates end kehvasti tundis, saatis ta enne tööle minemist töökaaslasele e-kirja: «Mu pea valutab, aga ma tulen kindlasti.» Rohkemat pole Google’ile vaja.
See ei ole vaid teoreetiline idee. 2008. aastal käis Google välja veebi- teenuse Google Flu Trends, mis tuvastab Google’i otsingumootorisse sisestatud sõnade analüüsimisel gripipuhanguid. Teenust arendatakse endiselt edasi ja eraelu puutumatuse põhimõtte seatud piirangute tõttu jälgib see üksnes otsingusõnu ega loe väidetavalt eraisikute e-kirju. Kuid see suudab juba praegu anda gripihoiatuse kümme päeva varem, kui traditsioonilised tervishoiusüsteemid seda teha jõuavad.
Katkend raamatust «21 õppetundi 21. sajandiks»
Olukorras, kus Maailma Tervishoiuorganisatsioon tuvastab uue haiguse või mõni labor töötab välja uue ravimi, on peaaegu võimatu teavitada nendest arengutest kõiki arste üle kogu maailma.
Seevastu olukorras, kus teil on kümme miljardit tehisintellektipõhist arsti, kellest igaüks jälgib ühe inimese tervist, on teil ometi võimalik kõiki neid murdosa sekundi vältel uuendada, ning need kõik suhtlevad omavahel ja vahetavad infot uue haiguse või ravimi kohta. Need ühendatavuse ja ajakohastatavuse võimalikud eelised on nii kaalukad, et teatud elualadel oleks mõttekas asendada kõik inimesed arvutitega ka siis, kui üksikult võttes saab mõni inimene vastava tööga endiselt paremini hakkama kui masinad. /---/
Sellisest arengust oleks inimkonnale üüratu kasu. Tehisintellekt-arstid suudavad pakkuda palju paremaid ja odavamaid tervishoiuteenuseid miljarditele inimestele, sealhulgas eelkõige neile, kellel praegu puudub neile teenustele igasugune ligipääs. Tänu õppivatele algoritmidele ja biomeetrilistele sensoritele saaks vaene külaelanik mõnes arenguriigis oma nutitelefoni vahendusel palju paremat tervishoiuteenust kui praegu maailma rikkaim inimene kõige kõrgetasemelisemas linnahaiglas. /---/ Teadaolevaid haigusi diagnoosivad ja tuntud ravimeid välja kirjutavad perearstid asendatakse arvatavasti tehisintellektiga. Kuid just tänu sellele jääb rohkem raha, et arstid ja laboriassistendid saaksid pühenduda pöördelise tähtsusega uurimis- tööle ning töötada välja uusi ravimeid või kirurgilisi protseduure.