:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13058999t1h44f3.jpg)
Düstoopilise romaani «Teenijanna lugu» autor Margaret Atwood ütleb, et kuigi praegune olukord on tavapärasest väga erinev ja hirmutav, ei ole see siiski düstoopia, nagu mõned ekslikult väidavad.
Margaret Atwood: koroonakriis ei ole düstoopia
BBC raadiole intervjuud andes sõnas tuntud kirjanik, et düstoopia on korraldatud ebameeldiv ühiskond, milles ei taheta elada. «See ei ole korraldatud,» selgitas ta, mis mõiste praeguse olukorra kohta ei kehti. «On loodud küll teatud kokkulepped, mis ei ole kõige meeldivamad, kuid see ei ole tahtlik totalitarism. See ei ole taotluslik ühiskonnakorraldus.»
Margaret Atwoodi sõnul on tegu erakorralise kriisiga, mida ei saa nimetada düstoopiaks, sest valitsus ei ole praegust olukorda loonud inimeste kontrollimiseks.
Kirjanik võrdles koroonaviirusega seotud 5G-vandenõuteooriat 14. sajandil Euroopat tabanud katkupuhangu reaktsiooniga. Kui ühiskonnas tekib epideemia tõttu paanika, otsitakse ikka midagi, mida saaks süüdistada, et siis see oht kõrvaldada.
«Nii süüdistati musta surma ajal inimesi umbes sellises järjekorras: leeprahaigeid, sest nad käisid linnast linna; mustlasi, sest nad reisisid ringi; juute, kõikidel tavapärastel põhjustel. Ja nõidu, teate küll neid nõidu? Nemad lihtsalt põhjustasid katkusid igal pool. Nii arvati, et kui saaks need inimesed igal pool hävitada, siis ei oleks ka katku,» tõi ta näiteid ajaloost. «Eks alati ole impulss midagi põlema panna.»
Inglismaal on vandenõuteoreetikud 5G-võrgu maste põlema pannud ning sotsiaalmeedia vahendusel levib palju väärinfot, mis õhutab hirme ja tekitab segadust. «Vähemalt ei põleta nad veel inimesi,» märkis Atwood raadiosaates.