Kuidas tekib ajus nõtke mõtlemine ja kuidas seda arendada

Leonard Mlodinow. Foto: Shutterstock

Raamatublogija Mariann Vendelin luges eelmisel aastal ilmunud teost «Nõtkelt. Paindlikust mõtlemisest muutuste ajastul», mille autor on füüsik Leonard Mlodinow.

Leonard Mlodinow «Nõtkelt». Foto: Argo

Suur osa loomade ja ka inimeste käitumisest põhineb skriptidel, mis on kaasasündinud või tulenevad harjumustest. Ülejäänud toiminguid juhib mõtlemine. Pikka aega domineeris maailmas analüütiline ehk ülevalt alla mõtlemine, kus otsused põhinevad analüüsil ja loogikal. Tänapäeval on aga kõik pidevalt muutumises ning see soodustab mõtlema alt üles ehk nõtkelt ehk «kastist välja». Nõtke mõtlemine hõlmab mugavatest ideedest ja omaksvõetud arvamustest loobumise, vastuoludega harjumise, kujutlusvõime usaldamise, eksperimenteerimiseks valmisoleku ning tolerantsuse ebaõnnestumiste suhtes. Imaginaararvud, Pokemon Go ning nuppudega telefon on vaid paar näidet, mis autor toob illustreerimaks nõtkest mõtlemisest sündinud leiutisi.

Üks iroonilisi elutõdesid ongi, et ehkki meile meeldib, et meil on õigus, tuleb kasuks, kui meile mõnikord öeldakse, et me eksime.

Praegu tarbime me erinevatest meediakanalitest keskeltläbi suisa 100 000 sõna uut infot päevas - see võrdub 300-leheküljelise raamatuga.

 

«Nõtkelt» on esimene mõtlemise teemaline raamat, mida ma lugenud olen. Teos pakkus päris head sissejuhatust, milline on hetke arusaam sellest, kuidas mõtted ja ideed ajus sünnivad. Varem teadsin nõtket mõtlemist kui «kastist välja» mõtlemist, aga mul ei olnud aimugi, kui oluline see tegelikult on. Mlodinow annab ülevaate erinevatest tehtud teadustöödest ning lisab muidugi oma teooriaid. Tema seletused olid lihtsasti mõistetavad. Eriti hästi olid teemast aru saamisel abiks näited igapäevaelust, aga huvitav oli ka lugeda, kuidas avastusi on tehtud õnnetustesse sattunud inimeste või vaimuhaigete uurimise abil. Veel üks põnev teema oli see, kuidas on reguleeritud, millal toimub analüütiline ja millal nõtke mõtlemine. Nimelt on üks võime tugevam siis, kui teine on nõrgem - näiteks, kui sul ei tule hommikuti üldse matemaatikaülesanded välja, siis peaksid sel ajal hoopis millegi loovaga tegema ja jätma matemaatika õhtusse.

Igaühes meist on kaks erinevat mõtlejat, loogik ja poeet, konkurendid, kelle võitlusest sünnivad meie mõtted ja ideed.

Raamat andis palju mõtteainet ja ahhaa-momente. Näiteks seletas see, miks tehisintelligentsi nii raske saavutada on. Veel üks oluline mõte on see, kuidas noortel ja kogenematutel on innovaatilisemad ideed, sest neil ei ole välja kujunenud harjumusi, kuidas midagi peaks tegema. Seetõttu andis teos tegelikult mulle julgust juurde oma ideid välja öelda ning ise rohkem katsetada.

Lisaks on raamatus ka praktiline pool - erinevad testid, mille abil saab kohe end hinnata ning samuti soovitused harjutusteks, mida teha, et enda nõtket mõtlemist arendada. Enda jaoks võtsin teosest kaasa, et võiksin olla veelgi avatuma meelega ning olema valmis oma tõekspidamisi kõrvale heitma ning vastupidist kaaluma. Lisaks võiksin leida ja tekitada hetki, kus aju saab «taustal» töötada, näiteks pakuks seda hästi jalutuskäik looduses.

Aju tasustab originaalset ja kunstilist mõtlemist, kuna need oskused on tähtsad igal loomal, et muutustele ja ettenägematutele asjaoludele reageerida. Nii on mõistetav paljude loomade artistliku loomuse avaldumine end paarituspartnerile reklaamides. /.../ Kas võiks kunstiandeil olla samasugune roll ka inimeste paaritumisel? Kas see võiks sünnipäraselt ja teadvustamatul tasandil olla loodetavale partnerile märguanne geenide omamisest, mis soodustavad ellujäämist?

 

Leonard Mlodinow on 1954. aastal sündinud ameerika teoreetiline füüsik, stsenarist ja raamatuautor.  Ta on sündinud Chicagos. Lapsena huvitasid teda nii matemaatika kui keemia. Füüsika hakkas teda paeluma vabaks võetud semestril, mille ta veetis Iisraelis kibutsis, kus mehe õhtuseks meelelahutuseks oli üks vähestest inglise keelsetest raamatutest, mis seal leidus - «The Feynman Lectures on Physics». Füüsikute seas on ta tuntud erinevate kvantteooriate alaste töödega. Laiemalt teatakse teda tema raamatute järgi, millest viis on New York Timesi bestsellerid.

«Nõtkelt» annab mõnusa ülevaate erinevatest mõtlemise viisidest ning sisaldab ka kasulikke teste ning nippe, kuidas oma nõtket mõtlemist arendada. Autori mõttekäike oli kerge jälgida ning ta seletab hästi lahti ka teadustöö. Mulle pakkus raamat uusi teadmisi ja huvitavaid mõtteid, mida ise rakendada. Soovitan lugeda, kui soovid, et sinust ei saaks üks neist inimestest, kes oma vananenud mõtteviisidega ajale hambu jääb!