Uuring: paljud kirjanikud «kuulevad» peas oma tegelaste juttu

Foto: Shutterstock

Edinburghi raamatufestivali raames tehti kirjanike seas väike uuring, mis näitas, et väga suur osa autoritest kuuleb kirjutamise ajal mõttes oma tegelasi rääkimas.

Durhami Ülikooli teadlased viisid koos ajalehega The Guardian läbi küsitluse, milles osales 181 kirjanikku, kes osalesid Edinburghi raamatufestivalil 2014. ja 2018. aastal. 63 protsenti vastanutest avaldas, et kuuleb kirjutades oma tegelasi rääkimas. 61 protsenti tunnistas, et tunneb, nagu oleks ta tegelastel võime iseseisvalt tegutseda.

«Ma kuulen neid oma mõtteis. Neil on oma hääletämber ja -toon. Ma võin panna neid omavahel vestlema ja saan siis ise alati aru, kes parasjagu «räägib»,» vastas üks anonüümseks jäänud kirjanik.

«Vahel ütlevad nad mulle, et see, mis mul neile mõttes on, ei ole õige – et nad ei räägiks või käituks kunagi nii. Tavaliselt ma neile ei vasta,» seisis ühe teise autori vastuses.

Lisaks leiti, et 56 protsenti küsitletud kirjanikest on tundnud kirjutamise ajal oma tegelaste visuaalseid või muid sensoorseid kogemusi. Koguni viiendik vastanutest tunnistas, et tunneb kirjutades oma tegelase füüsilist kohalolekut. 15 protsenti vastanutest vastas, et võib loodud tegelasega ka dialoogi astuda.

«Kui ma püüan nende kuulamise asemel neile sõnu suhu toppida, siis räägivad nad mulle sageli vastu. Ja siis me arutame asju, kuni ma leian, mida nad päriselt ütleksid,» vastas üks uuringus osalenud autor. Teine vastas, et tema tegelaste hääl erineb ta oma sisekõne häälest: «Kui tegelased mu peas omavahel vestlevad, tunnen end kui vaatleja, kuid oma sisekõne häält pean ka oma rääkimise hääleks.»

Uuringu tulemused avaldati möödunud kuul väljaandes Consciousness and Cognition.