/nginx/o/2020/05/05/13084800t1h67dd.jpg)
Poeet Kristiina Ehin on valmis saanud oma üheksanda luulekogu «Janu on kõikidel üks», mis räägib ajaloost, armastusest ja eestlastest. See on luule- ja lugude vormis isiklik ajalookroonika, kus segunevad faktid ja fantaasia ning mis ulatub muistsetest aegadest 2020. aasta karantiinikevadeni välja.
«Seda raamatut kirjutades nägin und, mis aitas mul hiljem kavandada selle luulekogu telge,» jutustab autor Hooandjas oma uue kogu sünniloo. «Unes seisin laia ja sügava jõe kõrgel kaldapealsel. Äkki märkasin, et mu juuksed on osa selle jõe voolust ja mu jalad olid muutunud juurteks, mis hoiavad kaldast kõvasti kinni. Unes tundus, et need juured on kohe janusse suremas ja mind haaras hirm. Väänasin oma juustest vett juurte peale. Hakkas parem. Nüüd nägin jõepinnal peegeldumas ajaloosündmusi, nende vahele ilmusid ka mu enda eluseigad ja mu esivanemate näojooned, mis olid mulle vanade fotode kaudu tuttavad. Olin lummatud ja mõistsin ärgates, et olin näinud unes Ajajõge. Mind valdas aukartus ja tundsin, kui suurde pilti ma sobitun.»
Unenäos tundis ta ka, et meie juured on alati janused. «Sellest sündis raamatu pealkiri «Janu on kõikidel üks». Janu puhta vee järele, teadmiste ja vaimsuse järele, armastus- ja arengujanu on inimkonda läbi aegade ühendanud,» sõnab Kristiina Ehin ja märgib, et teda huvitab, kuidas ajalugu mahub meisse ja kuidas me ise sobitume ajalukku.
Raamatu kujundaja on kunstnik Gabriela Liivamäg-Urm, kelle fotokollaažid on inspireeritud luuletaja unenäost ja luuletustest.
Luulekogus on nii riimilist luulet kui ka vabavärssi. Luulekogu tüvitekstid on «Minu suguvõsa naised» ja «Minu suguvõsa mehed», mille Ehin kirjutas kokku oma Läänemaa suguvõsa lugusid kuulates ja lindistades. «Seda tehes polnud mul midagi vaja «kokku luuletada», sest pärislood on ehedamad kui see, mida ma ise suudaksin välja mõelda,» tõdeb ta. «Olen esinemistel saanud tagasisidet, et need lood on puudutanud paljusid. Juuri pidi kuulume ju kõik kokku.»
«Janu on kõikidel üks» tähtsad luuletused on veel: Euroopa aja- ja usundilugu puudutav avaluuletus «Meie», eestluse juuri mõtestav ja meie ajalugu tänapäevaga liita püüdev «Lihtne eestlane», meie looduse eest seisev «Nõuan linnurahu!», riimiline luuletus «Ma lillesideme võtaks» ning rahvusteaduste ning omakeelse kultuuri eest seisev «Hädaabikõne peaministrile».
Kristiina Ehin on kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaheksa emakeelset luulekogu, neli proosaraamatut ning mitmeid auhinnatud tõlketeoseid nii Euroopas kui USAs. Ta on tuntud laulutekstide «Puudutus», «Aasta ema» ja «Kauges külas» sõnade autor ning ansambli Naised Köögis liige, kus laulab ja mängib karmoškat.
***
Kristiina Ehini uus luulekogu «Janu on kõikidel üks» tuleb müügile 19. mail, kuid seda on võimalik juba praegu e-poest ette tellida. Vaata lähemalt siit!
Ajajõe kõrgel kaldal
peegeldun vetevoos
Äkitselt sinna alla
mu juustest kukub üks roos
Oleme sitket sugu
kuid tihti on jõude me tiivad
Millest algas me lugu?
Ja kuhu hoovused viivad?
Elu- ja armastuse-
janu kõrvetab huuli
Õhus on arvamused
kuid lood vaid joodavad juuri