/nginx/o/2020/05/12/13097475t1he568.jpg)
Tuntud teadlane, füüsikateoreetik Albert Einstein (1879-1955) oli väga agar lugeja ja tal oli suur kodune raamatukogu. Raamatud, millest ta teadmisi ammutas, mõjutasid tema sõnul oluliselt seda, kuidas ta mõtles. Peamiselt eelistas ta pühendada oma aega filosoofilistele ja teaduslikele teostele.
Raamatus «Einstein for the 21st Century» kirjeldavad autorid Peter Galison, Gerald J.Holton ja Silvan S. Schweber, millised raamatud kuulusid Einsteini raamatukokku. Füüsikul oli näiteks väga suur kogu Saksa kirjandust, Boltzmanni, Buchneir, Friedrich Hebbeli, Heine, Helmholtzi ja von Humboldt teoseid. Ka oli tal suur valik filosoofide Immanuel Kanti, Gotthold Lessingu, Nietzsche ja Schopenhaueri raamatuid.
Kuigi on võimatu öelda, millised raamatud üldrelatiivsusteooria loojale enim meeldisid, on ajaloolased välja selgitanud, mis raamatuid ta kõige rohkem uuesti kätte võttis ja millest enim kõneles.
«Beiträge zur Analyse der Empfindungen» Ernst Mach
Einstein on tunnistanud, et relatiivsusteooria väljatöötamist mõjutasid Ernst Machi kirjatööd. Mach oli 19. sajandi Austria filosoof ja füüsik. Teoses kirjutas Mach inimlike meelte tabamatust olemusest ja ego muutlikkusest. Mach kritiseeris Newtoni teooriat ajast ja ruumist, mis olevat samuti Einsteini palju inspireerinud.
«Don Quijote» Miguel de Cervantes
Leopold Infeld, kes töötas koos Einsteiniga, kirjutas oma biograafias, kui väga meeldis kuulsale füüsikule Cervantese jutustus rüütlist Don Quijotest. Einsteinile meeldis oma voodi peal pikutada ja lugeda lõõgastuseks «Don Quijotet», mida ta hoidis oma öökapil.
«Eetika» Baruch Spinoza
Spinoza jumalatunnetuses on nähtud seost müstika ja juudi kabalaga, samas on «Eetika» üles ehitatud väga ratsionaalsel ehk nagu autor ise ütleb – «geomeetrilisel moel», definitsioonide, aksioomide ning loogiliselt üksteisest tulenevate teoreemide ja nende tõestuste reana.
Einsteinile meeldis see, et Spinoza käsitluses avanes maailma jumalik korrastatus inimesele kättesaadaval kujul. Näiteks rääkis ta rabi Herbert S. Goldsteinile, et usub Spinoza jumalasse, kes ilmutab end kõige eksisteeriva harmoonias, mitte sellisesse jumalasse, kes vaevab end inimeste saatuse ja tühiste tegemistega.
«Traktaat inimloomusest» David Hume
Einstein on tunnistanud, et 18. sajandi Šoti filosoofi raamat, mis uuris teaduse ja inimloomuse seoseid, mõjutas teda väga. Hume väitis, et ainuüksi vaatlusega ei saa mõista loodusseadusi. Sellel järeldusel oli tugev mõju Einsteini enda ideedele.
Johann von Goethe looming
Vast kõige suurema osa Einsteini kodusest raamatukogust võttis enda alla saksa kirjaniku Johann von Goethe mahukad kollektsioonid. Peale raamatute ja kirjaniku kirjade oli Einstein omale varunud ka Goethe büsti. Einsteinile meeldis Goethe kirju ette lugeda assistentidele, kes saksa keelt oskasid. Kord kirjutas ta Leopold Casperile, et imetleb Goethet, kes tema meelest oli üks aegade kõige targem ja nutikam poeet, kellele ei olnud oma ajal võrdväärset.