:format(webp)/nginx/o/2020/06/08/13141257t1h066c.jpg)
Saksa liidukantsler Angela Merkel on oma kodumaal väga populaarne. Juba neli ametiaega riiki juhtinud naine loeb mõistagi palju raamatuid ja ei ole teinud saladust sellest, millised teosed talle kõige südamelähedasemad on.
4 raamatut, mis on mõjutanud Angela Merkeli vaateid (2)
Dublinis Trinity Ülikoolis tudengite küsimustele vastates sõnas kord Angela Merkel, et tema elu on kõige rohkem mõjutanud just Piibli lugemine. See ei ole üllatav arvestades, et Merkel kuulub konservatiivsesse Kristlik-Demokraatlikku Liitu.
***
«Faust» Johann Wolfgang von Goethe
Merkel ütles väljaandele The Wall Street Journal intervjuud andes, et Goethe suurteos annab aimu, miks sakslased tahavad alati probleemide tuumani jõuda. Samuti tõstatab raamat tema sõnul väga olulisi küsimusi teadlase vastutuse kohta.
«Faust» on saksa kultuuri üks mõjukamaid, tunnustatumaid ja püsivamaid nähtusi. Goethe seisab suveräänselt uusaja saksa kirjanduse keskmes ja troonib kõige nimekamate Lääne kirjandusklassikute hulgas. Sarnaselt Odysseuse ja don Quijotega on Faust väljaspool Goethe värssdraamat alustanud omaette elu ning tema kujust on saanud lääneliku kultuuri ikoone.
***
«Vennad Karamazovid» Fjodor Dostojevski
Trinity Ülikooli tudengitega vesteldes ütles Merkel ühtlasi, et üks tema lemmikraamatuid läbi aegade on Dostojevski «Vennad Karamazovid».
Tegu on maailmakirjanduse ühe olulisema teosega, mis ilmus 1880. aastal ja jäi Dostojevski viimaseks romaaniks. Raamatu keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades. See on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest, millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus.
***
Eve Curie elulood
Oma lemmikraamatutest rääkides tõi Merkel eraldi välja, et lapsepõlves meeldis talle lugeda teadlasest Eve Curie’st. Hea ülevaate Poola teadlase elust annab Philip Steele’i «Marie Curie. Naine, kes muutis teaduse kulgu», mis eesti keeles ilmus Eesti Entsüklopeediakirjastuselt 2006. aastal.
Noore Poola tütarlapsena unistas Marie Curie teadlaseks saamisest. Kuid Poolas polnud naistel võimalik isegi ülikooli astuda. Otsustanud iga hinna eest oma unistuse ellu viia, läks Marie õppima Pariisi ja temast sai Pariisi Ülikooli esimene naisfüüsik. Ta on üks neid väheseid, kes on saanud kaks Nobeli auhinda (füüsikas ja keemias, radioaktiivsusalaste uuringute eest). Tema töö päästis paljude inimeste elu, kuid talle endale tõi see surma.
Allikas: Favobooks