:format(webp)/nginx/o/2020/06/11/13147245t1h6afe.jpg)
17. juunil kl 17.30 toimub Haapsalus Müüriääre kohviku tagahoovis kirjastuse Hea Lugu uue raamatusarja «Suvitusromaan» esitlus. Tutvustamisele tulevad Margus Luige teos «Sulnis Saara» ja Aliis Jõe romaan «Unustamatu Ööbiku villa».
Kirjastus Hea Lugu esitleb uut raamatusarja «Suvitusromaan»
«Suvitusromaan» on kirjastuse Hea Lugu uus ajaviitekirjanduse sari. Kahe ilmasõja vahel, kui leidus juba neid, kes said endale pikemat jõudeolekut ja puhkust lubada, ilmus Eestis hulk suvitusromaane. Siis aga muutusid puhkus ja tunded tükiks ajaks liiga kerglasteks teemadeks. Nüüd tahame jälle elada aeglasemalt ja süveneda olulisse. Ehk on käes ka aeg uute suvitusromaanide loomiseks ja vanade meenutuseks?
Sarja avavad Margus Luige «Sulnis Saara» ja Aliis Jõe «Unustamatu Ööbiku villa».
***
/nginx/o/2020/06/11/13147238t1h7469.jpg)
Margus Luik
On 1934. aasta suvi Haapsalus ja 19aastane Saara Kask on kuurorti puhkama sõitnud Mark Stendi pea lootusetult segi ajanud. Näinud noort tantsijannat laval on Mark esimesest silmapilgust võlutud. Hargnema hakkab kirge täis suveromanss, mille taustaks on õitesse uppuv linnake oma kaunite lahtede, nägusate majakeste ja romantiliste põiktänavatega, mis justkui loodud selleks, et kaks armastajat saaksid segamatult teineteise seltsi nautida.
Eriti oluline on autorile kirjutades olnud toonase Haapsalu õhustiku ja puhkusemeeleolude tabamine. Raamatu saatesõnas kirjutab ta nii: «Olustikku kahe armastaja ümber olen püüdnud kujutada võimalikult tõetruuna. Selleks töötasin läbi mitmeid huvitavaid tekste, vanadest ajalehtedest raamatute ja artikliteni välja. Suurimat kaalu omava materjali leidsin kogumikust «Läänemaa Muuseumi toimetised XIV. Haapsalu kuurort 185». Asta Veenpere artiklist «Haapsalu pagarid ja kohvikud» saadud teadmised tolle ajastu kohvikukultuurist olid minu jaoks hindamatu väärtusega ning teaduri lahkel loal kasutasin neid ka oma loo kirjutamisel.
Romaani kirjutamise aegu meeldis mulle Haapsalu vahel ringi jalutada ja oma tegelasi linnapildis ette kujutada, mistõttu kõik loos mainitud tänavad ja ehitised on päriselt olemas olnud. Kuigi paljud neist on praeguseks oma endisaegse ilu minetanud, on need, mõningate eranditega, ka praegu täiesti olemas ja huvi korral hõlpsasti leitavad. Mõned uulitsad ei kanna küll enam esimese vabariigi aegseid nimesid, kuid kujutan ette, et seda põnevam on lugejal neid otsides.»
***
/nginx/o/2020/06/11/13147239t1h43c0.jpg)
Aliis Jõe
Maale kolinud Maarja uue kodu katus vajab hädasti remonti. Rahapuudus sunnib teda pakkuma võimalust veeta aega Unustamatu Ööbiku villas. Atsakas naabrinaine Mammi on oma elukogemuse ja koer Mukiga, kes olevat «inimingede parumeeter», talle hindamatu nõuandja. Kuid mitte siis, kui Maarja ellu tulevad kaks väga erinevat meest.
«Ma arvasin, et sa oled mingi puu alla jäänud...» lõõtsutas Mammi köögitoolil. «Oleks praegast olümpiamängude aega möödetud, oleks mol kuld taskus.»
Omas vanuseklassis kindlasti. Maarja piilus kardinate vahelt: valged vaimud kõndisid mööda ta aeda, karjusid, naersid ja nutsid.
«Kus koha pealt see pruneering sol tuli, hullumajast vöi? Et tahavad oma eriti lolle kusagil tuulutada?!»
Maarja ohkas ja pesi nõusid edasi. Olukord oli napakaks kiskunud kohe alguses.