Laastav edasilükkamine on hoopis teistsugune loom. Teed seda siis, kui väldid töid, mis tuleb ära teha, ja tead, et nende tegemata jätmisel on negatiivsed tagajärjed. See harjumus annab hiljem vastu näppe.
Kõigil meil on hulk asju, mille ärategemiseni me kuidagi ei jõua: fotoalbumite täitmine, tabeli analüüsimine, pakkumise kirjutamine, isakodust asjade ära toomine või äri kasvatamiseks vajalike tegevustega pihta hakkamine. Siia kuulub kõik, mille tegemist väldime sihilikult, kuid mida on vaja teha.
Edasilükkamise seos stressiga
Carletoni Ülikooli psühholoogiaprofessor Timothy Pychyl on edasilükkamist uurinud ligi 20 aastat. Pychyl on leidnud, et edasilükkamise ajam ei ole töö vältimine. Selleks on stressi vältimine. Edasilükkamine on alateadlik soov tunda end kohe hästi ja tunda väikestki stressileevendust.
Teeme sageli vea, mõeldes, et inimesed teevad valiku midagi edasi lükata teadlikult. Tegelikult on lõviosa edasilükkajaid uuringutes öelnud, et tunnevad, et neil ei ole selle üle kontrolli. Ja neil on õigus, sest nad ei mõista edasilükkamise tõelist põhjust. Lükkame asju edasi, sest oleme stressis. Kuid siin on konks… sa ei ole selle töö pärast stressis, mida edasi lükkad. Oled stressis suuremate asjade pärast: raha, suhtemured või elu üldiselt.
Kasuta viie sekundi reeglit!
Nii kui sul on tunne, et on vaja tegutseda, pead loendama 5… 4… 3… 2… 1… ja füüsiliselt liikuma või aju tarretab su paigale!