Edasilükkamine võib olla laastav või viljakas – kuidas neil vahet teha?

Foto: Shutterstock

Mel Robbinsi «5 sekundi reegel» on väärtuslik meetod, mida võib nimetada tõukejõuks ja mida saad rakendada iga hetk. See aitab sul saada enesekindlust ja julgust ellu viia seda, millele oled mõelnud, kuid mis on jäänud seni tegemata. See raamat võib aidata sul ammutada enesekindlust, ületada edasilükkamist ja kõhklusi, võita hirme ja ebakindlust, muuta meeleseisundit sisemise rahu saavutamiseks ning jõuda lähemale oma eesmärkide saavutamisele. Loe raamatust katkendit.

Peata edasilükkamine

Viie sekundi relv on asendamatu relv edasilükkamisega võitlemisel. Enne kui hakkame rääkima selle kasutamisest, defineerime edasilükkamise: mis see on ja mis see pole. Selle raamatu tarbeks uurimustööd tehes üllatusin, kui selgusid edasilükkamise tõelised põhjused. Olin täiesti valesti aru saanud!

Sain üllatuse osaliseks ka siis, kui selgus, et on kahte laadi edasilükkamist: laastav edasilükkamine, mida teed siis, kui väldid kohustusi, ja viljakas edasilükkamine, mis on iga loomeprotsessi osa.

Alustame positiivsest.

Mel Robbins «5 sekundi reegel». Foto: Raamat

Viljakas edasilükkamine

Uuringud näitavad, et kui töötad mõne loovprojekti uuendusliku lahenduse kallal, pole edasilükkamine pelgalt hea, vaid lausa tähtis. Loomeprotsess võtab aega ja kui jätad projekti paariks päevaks või nädalaks kõrvale, saab mõistus ringi uidata. Lisaaeg, mis kulub vaimsele uitamisele, annab jõudu leida veel rohkem loovaid ja erilaadseid ideid, et oma tööd täiustada. Viljakas edasilükkamisest teada saamine oli mulle selle raamatu kirjutamisel tohutult vabastav. Enne kui selle avastasin, tõrelesin endaga alatasa, sest tundsin end läbi põlemas, mul oli kirjaniku kramp ja arvasin, et olen seepärast kehv kirjanik, laisk ja saamatu. Tegelikult nõudis nii suur loovtöö lihtsalt rohkem aega. Mõistus vajas pause ja aega uitamiseks.

Kui töötad loomeprojekti kallal ja selle pole kindlat tähtaega, pole see edasilükkamine, kui jätad töö mõneks nädalaks ootele ja lased mõistusel ringi luusida. See ongi loomeprotsess. Värsked ideed, mille viljaka edasilükkamise käigus saad, teevad tulemuse veel paremaks.

Laastav edasilükkamine

Laastav edasilükkamine on hoopis teistsugune loom. Teed seda siis, kui väldid töid, mis tuleb ära teha, ja tead, et nende tegemata jätmisel on negatiivsed tagajärjed. See harjumus annab hiljem vastu näppe.

Kõigil meil on hulk asju, mille ärategemiseni me kuidagi ei jõua: fotoalbumite täitmine, tabeli analüüsimine, pakkumise kirjutamine, isakodust asjade ära toomine või äri kasvatamiseks vajalike tegevustega pihta hakkamine. Siia kuulub kõik, mille tegemist väldime sihilikult, kuid mida on vaja teha.

Edasilükkamise seos stressiga

Carletoni Ülikooli psühholoogiaprofessor Timothy Pychyl on edasilükkamist uurinud ligi 20 aastat. Pychyl on leidnud, et edasilükkamise ajam ei ole töö vältimine. Selleks on stressi vältimine. Edasilükkamine on alateadlik soov tunda end kohe hästi ja tunda väikestki stressileevendust.

Teeme sageli vea, mõeldes, et inimesed teevad valiku midagi edasi lükata teadlikult. Tegelikult on lõviosa edasilükkajaid uuringutes öelnud, et tunnevad, et neil ei ole selle üle kontrolli. Ja neil on õigus, sest nad ei mõista edasilükkamise tõelist põhjust. Lükkame asju edasi, sest oleme stressis. Kuid siin on konks… sa ei ole selle töö pärast stressis, mida edasi lükkad. Oled stressis suuremate asjade pärast: raha, suhtemured või elu üldiselt.

Kasuta viie sekundi reeglit!

Nii kui sul on tunne, et on vaja tegutseda, pead loendama 5… 4… 3… 2… 1… ja füüsiliselt liikuma või aju tarretab su paigale!

Proovi järgi!