Naiste seksuaaltervise raamatu autorid: see oli mees, kes tõstis nn vaginaalse orgasmi pjedestaalile

Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl. Foto: Ekraanitõmmis videost

Norra arstide Nina Brochmanni ja Ellen Støkken Dahli edukat naiste seksuaaltervisest kõnelevat teost «Tipp-topp tupp» on tõlgitud üle 30 keelde. Nüüd jõudis raamat kirjastuselt Pegasus Maarja Siineri tõlkes ka eesti keelde.

Raamatu autorid Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl hakkasid 2015. aastal Norras arstitudengitena pidama peamiselt noorte naiste nõustamise eesmärgil blogi «Alakeha» (Underlivet).

Nina Brochmanni ja Ellen Støkken Dahli «Tipp-topp tupp». Foto: Kirjastus Pegasus

Nende suureks üllatuseks osutus blogi tohutult menukaks ja küsimusi saabus nii noortelt kui ka küpses eas naistelt-meestelt. Päriti ka üsna elementaarsete asjade kohta ning paljud küsimused olid ajendatud internetis levivatest müütidest ja valearvamustest.

Enim kurvastasid autoreid aga nende naiste kirjad, kes olid mures, et nende suguelundid, menstruatsioon või suguelu pole «normaalsed», sest ei vasta internetis või filmides nähtule. Nii leidsid Nina ja Ellen, et on vaja uut raamatut naiste alakehast, mis tugineks ühelt poolt teaduslikele faktidele, kuid julgustaks samas naisi oma keha koos kõigi selle eripäradega tundma õppima ja selle üle uhke olema. 

Avameelne teos naise alakehast käsitleb mitmeid tabuteemasid, sisaldab ülevaadet levinumatest suguhaigustest ning põhjalikku juhendit rasestumisvastaste vahendite valimiseks.

Raamatu autorid Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl ütlesid väljaandele Norwegian Arts intervjuud andes, et raamat sobib lugemiseks tõesti kõigile, näiteks kiitsid seda väga naised, kelle raamatuklubi liikmed on üle 80 aasta vanad. «Mehed peaksid lugema meie raamatut, kui nad tahavad naisi oma elus tõsiselt võtta, olgu siis tegu elukaaslase või tütrega. Nad saavad palju paremini aru, kuidas naise keha toimib, ja lisaks saavad nad palju nippe ka oma seksuaalelu parandamiseks,» soovitasid autorid. «Samuti on seal palju infot seksuaalsel teel levivate haiguste kohta, mis puudutab ka mehi.»

Raamatus on selgitatud paljude müütide ja naise keha kohta leviva väärinfo tausta. Autorite sõnul oligi neil nii õppides kui raamatut kirjutades pidev hämming selle suhtes, kui palju laialt levinud teadmisi naise seksuaalsuse kohta on tegelikult vale ning hoolimata arstiteaduse arengust neid väärväiteid ühiskonnas ikka uuesti ja uuesti edasi levitatakse.

Näiteks on tegelikult müüt see, et naine võib kogeda vaginaalset ja kliitoriorgasmi. Autorite selgitusel on see jabur arvamus. «Orgasm on orgasm ja vahet ei ole, kuidas see saavutatakse. Me mõlemad, nagu ka väga paljud teised naised, arvasime alati, et vaginaalsel teel saadud orgasm on kuidagi erilisem, aga tuleb välja, et see eristamine on tuletatud Freudi ja tema kaasaegsete teooriatest. See oli mees, kes tõstis nn vaginaalse orgasmi pjedestaalile, hoolimata sellest, et suurem osa naistest saab orgasmi kliitori stimuleerimisest,» tõdesid arstid.

Teadmisi hankides rabasid mõned faktid ka kirjutajaid endid, kes ei teadnud varem, et kliitor on tegelikult üpriski suur siseorgan, millel on öö jooksul umbes kaheksa erektsiooni. Ka üllatas neid fakt, et inimesed on ühed vähesed imetajad, kel on menstruatsioon. Peale ahvide esineb seda ka nahkhiirel.

«Meie raamat sisaldab kahtlemata palju sellist infot, millest naised oma arstiga kunagi ei räägiks, näiteks probleemidest iha ja orgasmidega, voolusest ja selle lõhnast,» ütlesid autorid, miks võiks see käsiraamat huvi pakkuda kõigile, kes intiimteemadel suurt piinlikkust tunnevad. «Pealegi on seal ka palju selliseid asju naise keha kohta, millest olekski liiga keeruline veerandtunnise arsti vastuvõtu ajal rääkida.»