Romaani esimene pool tundus nagu tavaline mesimagus armastusromaan, mis mind väga ei vaimustanud. Ootasin väga loopööret, aga seda ei tulnud ega tulnud, seega tekkis üks hetk tuline soov piiluda, mis lõpus saab. Ma ei tee seda kuigi tihti, aga tuleb välja, et Rosie Walshi teosed on üks erand, sest «Ilma ainsagi sõnata» puhul toimisin täpselt samamoodi. Arvasin, et Kate'i ja Annie saladused ei kõiguta mind, aga muidugi ma eksisin. Sellist lahendust ei osanud ma kuidagi oodata, väga mõnus ahhaa!-moment. Lugemiselamust see teadmine õnneks ei rikkunud, pigem oli põnev tekstist mingeid nüansse ja vihjeid märgata, mis muidu oleksid tabamatuks jäänud.
Rosie Walsh on briti kirjanik, endine dokumentaalfilmide produtsent. Ta on avaldanud ühe romaani oma nimega ning neli pseudonüümi Lucy Robinson alt, millest viimane ongi «Päev, mil me kadusime».
«Päev, mil me kadusime» räägib kahest sõbrannast ja minevikust, mille eest nad põgenevad. Saab lugeda elust tipptasemel hobusetallis ning massöörist, kes kohtub unistuste mehega. Teoses oli detaile ja tegelasi, mis olid mulle vastukarva, aga kõik miinused korvas üllatav loopööre. Soovitaksin seda romaani kindlasti suviseks lugemiseks, kui on isu millegi kerge järele, kus on nii armastust kui ka saladusi!