Juunis ilmus üle 30% vähem raamatuid kui aasta varem

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexel.com

Rahvusraamatukogu jätkab eriolukorra ajal käivitatud katseprojekti, avaldades igakuist Eesti raamatute, ajalehtede ja ajakirjade ilmumisstatistikat, mille aluseks on raamatukokku jõudnud teosed. 

Eestis kirjastatud uusi raamatuid jõudis juunis rahvusraamatukokku 198. Võrreldes eelmise aastaga, mil juunis registreeriti 300 raamatut, on langus enam kui 30 protsenti. 

Raamatukokku jõudis juunis 72 ajalehte, sealhulgas seitse päevalehte, mida ilmus kokku 400 numbrit. Kuigi ilmuvate ajalehtede nimetuste arv maiga võrreldes muutunud ei ole, langes ajalehenumbrite arv 20 võrra. Ajakirju jõudis juunis raamatukokku 123 ning mais 110 tükki. 

Juunis ilmus viimast korda ka ajaleht Põltsamaa Teataja.  

Taust   

Ajalehtede ja ajakirjade arvestamise aluseks on raamatukokku saabunud säilituseksemplarid. Üldiselt jõuavad need raamatukokku õigeaegselt, märkimisväärselt ehk vähemalt kuu hiljem jõuavad arvestusse vaid mõned väikelehed.   

Raamatute hulka loetakse Eestis kirjastatud raamatud ning arvestamise aluseks on nende kajastamine Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis. Raamatute avaldamisel ning nende raamatukokku jõudmisel on sees lõtk, kuid üldiselt illustreerib ülevaade turul toimuvat, eriti aegreas mitmete kuude lõikes.  

Ajalehtede alla loetakse väljaanded, mida avaldatakse kindlaksmääratud lühikeste intervallidega (iga päev, kord nädalas jne) ja milles käsitletakse üldist hetkehuvi pakkuvaid uudiseid, sündmusi, teemasid. Ajalehtede alla loetakse ka päevalehed, mis peavad päevalehena määratlemiseks ilmuma vähemalt 5-6 korda nädalas.   

Väljaannete detailsest nimekirjast leiab ka eraldi kategooria väikelehed, mis on kohaliku omavalitsuse, asutuse, organisatsiooni, ühenduse, ühingu jne ajalehelaadsed väljaanded, mille ilmumissagedus on alla 50 numbri aastas ning mis on suunatud kitsamale sihtgrupile, levitatakse kindlas piirkonnas või huvirühmas. Oluline on arvestada, et seda ei määratleta tiraaži järgi.   

Rahvusraamatukogu vastutab säilituseksemplari seadusest tulenevalt muu hulgas kõikide eesti keeles või Eestis ilmunud teavikute kogumise ning samuti ka trükitoodangu statistiliste andmete eest. Rahvusraamatukogusse jõuavad kõik seaduse alusel edastatud trükised – ajalehed, ajakirjad, raamatud, noodid jne –, mis annab hea baasi pideva ülevaate andmiseks.