Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Krüptorahanduse ekspert Asse Sauga: inimkond saeb praegu innukalt seda oksa, millel ta ise istub

Asse Sauga. FOTO: Karen Härms

Raamatu «Kõik sai alguse bitcoinist» autor Asse Sauga on Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja, infotehnoloogia taustaga krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, investor, koolitaja ja konsultant. Raamat annab keskmisele internetikasutajast eestlasele põgusa ülevaate krüptoraha tehnoloogitest ja aitab orienteeruda krüptorahade maailmas.

Tänapäeva probleemid rahaga

Tänapäeva rahal on peamiselt kaks suurt puudust: seda on digitaalselt lihtne kopeerida ja veel suurem probleem on praeguse rahandussüsteemi jätkusuutmatus. Kopeerimise lihtsus on, muide, ka interneti üks suurimaid probleeme, lisaks spämm ja andmemahtude väga kiire kasv. Sama kehtib ka digitaalse raha puhul – virtuaalsesse keskkonda nulle juurde kirjutada on märksa lihtsam kui keeruliste turvaelementidega füüsilisi kupüüre juurde trükkida. Olgu selleks kirjutajaks siis häkker väljastpoolt või mõni süsteemi kuuluv isik.

Ainus, mis sellise olukorra eest kaitseb, on reeglistiku muutmise protsessi keerukus, seadused ja teatud kohtadel töötavad võtmeisikud. Need kõik on aga ka potentsiaalsed ohuallikad. Seetõttu on protsessidesse lisatud keerukust paljude osapoolte näol, reegleid üritatakse kaitsta tarkvaraga ja võtmeisikud on dubleeritud. Lisaks peab kõike seda vastavate keskkondade regulaatorite abil rangelt ka väljastpoolt reguleerima, et võtmeisikud tunnetaks oma vastutust. Kuid siiski võib kõik valesti minna.

Ajalugu on korduvalt tõestanud, et ükskõik kui palju ka ei reguleeri, ükskõik kui keeruliseks neid protsesse ka ei muuda, ikka saab mõnel juhul minna valesti. Ja seda peamiselt ühel põhjusel – igas sellises võtmekohas on endiselt väga suur osakaal inimfaktoril. Inimene, kellel on emotsioonid, tunded ja ihad, võib protsessijuhina selles kontekstis ühel või teisel põhjusel muutuda ahelda nõrgimaks lüliks.

Oletame, et suurettevõtte juhil tekivad peres probleemid, näiteks tüüpiline märulifilmi stsenaarium, kus tema laps röövitakse ja lunarahaks on vaja väga suurt summat. Võib juhtuda, et ta kaalub ka võimalust oma ametipositsiooni ära kasutada – see on täiesti normaalne inimlik käitumine kriisisituatsioonis. Seni paigas olnud prioriteedid võivad kiiresti muutuda, kui mängu tuleb alalhoiuinstinkt. Või võtame näiteks kasiinosõltuvuse. Seda on ka Eestis ette tulnud, et tippjuht võtab firma arvelt piiramatul hulgal raha ja mängib selle kasiinos maha.

Teine üsna oluline tänapäeva raha põhimõtetest tulenev, kuid ka laiemalt majandusmudeliga seotud probleem on süsteemi sisse kirjutatud jätkusuutmatus. Enamik maailma pankasid kasutab levinud praktikat nimega Fractional-reserve banking, mis lubab neil süsteemi laenude abil pidevalt uut raha emiteerida. Sellega tekitatakse majanduses olukord, kus raha väärtus ajapikku väheneb, ja kui tekib küsimus, milles väärtust hoida, siis kindlasti mitte rahas.

Raha väärtuse vähenemist majanduskeskkonnas nimetatakse inflatsiooniks ja seda püütakse hoida keskmiselt umbes 2% aastas. See tekitab aga olukorra, kus kõik hinnad tõusevad igal aastal keskmiselt 2%. Praktikas sõltub see ka muudest majandusteguritest, kuid kokkuvõttes tuleb välja, et oluliselt mõistlikum on tarbida ja osta asju, kui hoida või koguda raha. See on nii korraldatud seepärast, et kui kõik tarbivad, siis raha liigub, kaubad liiguvad ja majandus justkui elab. Rahanduspoliitika

üks eesmärke ongi majandust elavdada ning seeläbi meie kõigi õuele rikkus ja õnn tuua. Teooria on ilus, kuid praktikas see päris nii ei toimi. Rikkust võib-olla isegi pisut on, aga kuidas on õnnega?

Õnn kui selline ei ole kuidagi seotud majandusliku rikkusega, vaid pigem sisemise rahulolu, väärtushinnangute ja eneseteostusega. Selleks et õnne otsida, peaks olema kaetud vaid elementaarsed vajadused nagu toit, jook ja peavari. Ülejäänud on juba eneseareng. On uuritud, et vaeses Costa Ricas on elanikud palju õnnelikumad kui palju kordi rikkamas Kataris. Üha rohkem räägitakse ideest mõõta riigi majanduslikku edu mitte sisemajanduse koguproduktiga, vaid hoopis elanike õnnelikkusega.

Veel jätkusuutlikkusest. Kunagi ammu, kui selline tarbimisel põhinev majandusmudel ja kapitalism välja mõeldi, ei osatud ilmselt arvatagi, kui kiiresti võib inimene paljunema ja kui palju tarbima hakata ning kui vähe meil maakeral tegelikult ressursse leidub. Kasvule üles ehitatud mudel toimiks ideaalselt keskkonnas, kus meil oleks piiramatu hulk ressursse. Kuid juba praegu oleme me olukorras, kus ookeanides on kalavarud otsakorral, metsad ja looduse mitmekesisus hävinevad hirmuäratava kiirusega ning isegi puhas õhk ja vesi on juba suures osas maailmast defitsiit.

Kõigest kaks põlvkonda tagasi oli kõik veel teisiti. Lisaks meeletu prügi, mis tarbimise tulemusena loodusesse on jõudnud. Seega, mida kiiremini selline jätkusuutmatu majandusmudel lõpeb, seda parem meile kõigile. Kujundlikult öeldes saeb inimkond praegu innukalt seda oksa, millel ta ise istub.

Asse Sauga on töötanud IT-firmas Microlink, Rahandusministeeriumis, LHV-s plokiahela eksperdina ja kaasasutajana loonud Eesti Krüptoraha Liidu.

Tagasi üles
Back