TOM VALSBERG ⟩ Miks meile vahel tundub, et kogu maailm haiseb?

Tom Valsberg. Foto: Apollo Raamatupood

Tom Valsberg on paljude naeru ja vabadust hindavate eestlaste seas armastatud ansambli Indigolapsed ninamees ja maailmarändur, kelle sulest on ilmunud raamatud «Kuidas rännata ilma hirmuta» ja «Eluterve pohhuist,» millest viimane räägib vabamalt, õnnelikumana ja rahulolevamana elamisest läbi värvikate näidete, tsitaatide ja nõuannete.

Vanaisa vuntsid

Vanaisa külastas jõulude ajal oma laste peret ja jäi teleka ette norsates magama. Krutskeid täis lapselaps määris vanaisale pulli pärast Šveitsi juustu vuntsidesse.

Vanaisa ärkas, krimpsutas nina ja ütles: «Fuhh, siis haiseb midagi!» igas toas, kuhu ta läks, ikka haises kohutavalt.

«Miks siin ei koristata, siin haiseb hullumoodi!?!»

Siis ta läks välja jalutama ja värsket õhku hingama ning tõdes, et «Kogu maailm lihtsalt haiseb täiega!».

See kirjeldab väga hästi paljude tänapäeva inimeste ellusuhtumist. Me kõnnime mööda ilma ringi, tunneme halba haisu, sest meil on ees negatiivse veendumuse filter, kriitika uue vastu, põlgus normivälise vastu, hirm uue ees ja skeptitsism, mille üle me vahel isegi uhked oleme.

Kõik, mis on avatud, heatahtlik, vaimne ja ilus, on lihtsalt liiga mage ja sellesse suhtub ratsionaalne inimene tohutu kahtlusega. Tihtipeale me oleme nagu Freud, kes arvas, et inimhinge domineeriv olemus on alateadlike hirmude ja himude kütkes väänlev egoistlik ja seksihimuline loom ning kõik ilus selle ümber on pelgalt kallerdis või garneering, sest ühendus meie superego ja teadlikkusega on habras või lausa olematu.

Pohlad sellest Freudist! Eluterve pohhuist ei vali uskuda, et me kõik oleme seest mingid ahned ja egoistlikud kollid.

Kui me mõistus töötab läbi negatiivse filtri, siis kõik, mida me kogeme, kõik, keda me kohtame, kõik, mis juhtub, lihtsalt haiseb!

Kui me vahetame kriitika ja skeptitsismi hoopis kiituse, tänulikkuse, avatuse ja imetluse vastu, siis lõhnab elu nagu lillepeenar.