Kirjanik Anne-Mari Alver naistevanglasse infiltreerumisest: sain paar korda valvuritelt sõimata, et miks mul rinnasilti ei ole

Harku vangla. Foto: Liis Treimann

Kirjanik, ajakirjanik ja kirjastaja Anne-Mari Alver rääkis Heli kirjastuse kirjanduslikul kolmapäeval oma loomingust, kirjutamisest ja lugemiseelistustest. Alveri esimene raamat oli 2003. aastal ilmunud «Vägivalla tütred».

Töötades Õhtulehes sageli kriminaalsete teemadega hakkas Alveril ühel hetkel lugusid üle jääma, tekkis huvi teemat laiendada ja kirjutada raamat. Nõnda sündiski «Vägivalla tütred», mille jaoks hakkaja ajakirjanik läks Harku vanglasse, et küsitleda naismõrtsukaid ja nende juttudest teos kokku panna.

«Väga huvitav oli teha,» räägib autor videokohtumises kirjanik Heli Künnapasele. «Võtsin puhkuse Harku vanglas. Infiltreerusin nii hästi, et sain paar korda valvuritelt sõimata, miks mul rinnasilti ei ole ja mida ma kondan keset kallist päeva ringi selle asemel, et kuskil kakaolaos või ümbrikute kleepimises tööl olla.»

Harku vanglast sai autor hulga häid intervjuusid. «Vesteldes saab ikka nalja ka, aga kirjutades oli kõik see naiste haigetsaamine ja valu ja traagika niimoodi ümberringi, et lõpuks ma lihtsalt leidsin, et ma pean selle asja valmis kirjutama, sest kui ma seda ruttu ei tee, siis ta jääb mulle kätte.»

Vaata lähemalt videost, kuidas autor räägib oma raamatute sünnilugusid, tutvustab kirjastuse Kentaur köögipoolt ja pajatab ka sellest, mida talle endale meeldib ajaviiteks lugeda!