David Nicholls on enda sõnul alati Charles Dickensi loomingust suures vaimustuses olnud ja lugenud pea kõiki tema romaane vähemalt ühe korra.
««Kõle maja» on mu lemmik – see on nii rikkalik, sünge ja keeruline; geniaalselt vaimukas ja siis südantlõhestav juba järgmisel leheküljel,» põhjendas kirjanik oma valikut väljaandele Daily Mail. «Ma arvan, et see on tema parim töö – raamat, millesse ära eksida.»
Pärast esialgset vastust mõistis aga kirjanik, et mõttemäng valida üksikule saarele vaid üks raamat, ei olegi nii lihtne. «Ehk on see hoopis raiskamine võtta kaasa midagi, millega ma olen juba nii tuttav,» märkis Nicholls ja ütles, et tegelikult oleks vast arukas kasutada sel juhul võimalust ja lugeda lõpuks ometi läbi Tolstoi «Anna Karenina», mille jaoks ta kunagi aega pole leidnud ja mille kohta ta on vahel luisanud, et on seda lugenud.
«Tegelikult, kui järele mõelda, on veel palju väärt raamatuid, mis on minust kõrvale jäänud,» tunnistas ta ja mainis ära Joseph Helleri, George Elioti ning Jane Austeni olulisemad teosed.
Kui aga lapsepõlvele tagasi mõelda, siis on David Nichollsil väga eredalt meeles C. S. Lewise «Narnia kroonikad» oma seiklusrikkuse pärast ning Tove Janssoni «Muumioru lood», mis võlusid teda oma kummaliselt nauditava kurbusega.