SUVI KESTAB VEEL Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab 6 raamatut, millega sumedaid õhtuid sisustada

Jaanika Palm
, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Copy
Foto: Shutterstock

August toob mõtteisse küll sügise, kuid kutsub samas peagi otsi kokku tõmbavast suvest viimast võtma. Lõkkeõhtud ja grillimised, jalgrattasõidud ja pallimängud, ujumine ja paadisõidud – kõike seda võib ju lõikuskuulgi veel täiel rinnal nautida. Õnneks leidub küllalt ka raamatuid, milles suvel oluline roll mängida. Nendega on tore suvelõpu sumedaid õhtuid sisustada. Hiljem, kui sügis juba tugevamalt uksele koputab, võib nende abil suve pikendada, seda meenutada või, miks mitte, uueks suveks plaane teha.

Astrid Lindgren, «Soolavarese lood. Väike loom Pellele».
Astrid Lindgren, «Soolavarese lood. Väike loom Pellele». Foto: Raamat

1. Astrid Lindgren «Soolavarese lood. Väike loom Pellele»

Illustreerinud Maria Nilsson Thore

Tõlkinud Kadri Okas

Kirjastus Sinisukk 

2020

Soolavarese saarel Tisleri talus puhkab kirjanik Melker oma nelja lapsega. Neist väikseima, Pelle, parim sõber on Tjorven. Tüdrukul on suur koer Pootsman, aga Pellel pole ühtegi looma, kelle eest ta hoolitseda võiks. Kui siis piima ostma minnes selgub, et naabersaarel müüakse küülikuid, otsustab poiss oma unistuse teoks teha. Kõik ei kulge aga sugugi nii ladusalt, kui lapsed lootnud on.

Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatust on uusversioonis saanud vahva pildiraamat, mida tore pere pisematele ette lugeda.

***

Jana Maasik, «Õnnekaare õed ja vimkavennad» .
Jana Maasik, «Õnnekaare õed ja vimkavennad» . Foto: Raamat

2. Jana Maasik «Õnnekaare õed ja vimkavennad» 

Illustreerinud Sirly Oder

Kirjastus Tänapäev

2020

Seitsmese Lenna parimad sõbrad on Mirtel, Emma ja Saskia. Nad on koguni nii head sõbrad, et Mirteli ema neid õdedeks kutsub. Üheskoos on tore, eriti kui algab koolivaheaeg.  Tüdrukud korraldavad aiapidusid, mängivad kirsihirmutisi, hoolitsevad lillede eest ja toovad naabruses asuvast talust mune, millest saab imemaitsvaid kooke küpsetada. Lähikonnas elavad ka Marti, Oskar ja Siim, kellel meeldib tüdrukuid luurata, vahepeal nendega mängida või siis hoopis väikseid vimkasid visata. Jah nii see on - linna serval asuval Õnnekaare tänaval elu keeb!

***

Kristi Piiper, «Metsajärve pärandus».
Kristi Piiper, «Metsajärve pärandus». Foto: Raamat

3. Kristi Piiper «Metsajärve pärandus» 

Illustreerinud Anna Ring

Kirjastus Tänapäev

2020

Kümnese Maara ja kaheteistaastase Sveni isa saab suve hakul päranduse - vanaonu Eugenile kuulunud Metsajärve talu. Nüüd ei jäägi perel muud üle, kui linnas paneelelamus asuv korter maha müüa ja metsa rüppe elama kolida. Õnneks elab läheduses ka isa tädi Laama, kes perele uues elukohas toeks saaks olla. Kui remont tehtud saab ja pere majja sisse kolib, on kõik õnne tipul. Eriti rõõmsad on lapsed, kui suvevaheajaks tulevad külla nende sõbrad. Kui siis aga hakkavad juhtuma ebatavalised sündmused ning vanatädi Laamagi üha kummalisemaks muutub, otsustavad lapsed asjasse selgust tuua.

***

Jorn Lier Horst, «Operatsioon Suvesaar».
Jorn Lier Horst, «Operatsioon Suvesaar». Foto: Raamat

4. Jorn Lier Horst «Operatsioon Suvesaar»

Illustreerinud Hans Joren Sanders

Tõlkinud Sigrid Tooming

Kirjastus Varrak

2020

Juba neli päeva igavlevad Tiril, Oliver ja jälituskoer Otto. Nagu muud polekski teha, kui krabisid püüda, neid lahti lasta ja siis uuesti kinni püüda. Kui aga lapsed näevad randa triivimas tühja paati, on igavus kui peoga pühitud. Kust see paat küll tuli ja miks seal kedagi sees pole? Kui siis õige pea jõuavad randa ka teine ja kolmas paat, otsustavad lapsed asjasse selgust tuua ja algatavad operatsiooni «Suvesaar». Raamat on armastatud krimisarja «Detektiivibüroo nr 2» kolmas osa. Varem on ilmunud «Operatsioon Kõuepilv» (2018) ja «Operatsioon Nartsiss» (2019).

***

Tuutikki Tolonen, «Agnes ja unenägude võti».
Tuutikki Tolonen, «Agnes ja unenägude võti». Foto: Raamat

5. Tuutikki Tolonen «Agnes ja unenägude võti» 

Illustreerinud Kati Vuorento

Tõlkinud Hille Lagerspetz

Kirjastus Eesti Raamat

2020

11-aastane Agnes kolib peale vanemate lahutust emaga Helsingist väikelinna Harmalasse. Kohapeal ei tunta kedagi, kuid naabritega tutvust tehes pakub ema tüdrukut eakale naabrile koerajalutajaks. Koos Ossiga ümbrust avastades satub Agnes surnuaiale, kust leiab Agnes Margaretha haua, kes on surnud vaid ühe päeva vanuselt aastal 1938. Kuna beebi sünnikuupäev on sama, mis Agnesel endal, ning nimigi väga sarnane, otsustab Agnes Margareetta oma peaaegu nimekaimu saatuse välja selgitada. Õnneks saab ta tuttavaks ema ülemuse poja Pontus Olaviga, kellega koos on tore ajalehearhiivis tuhnida ning vana villa maadel uurimistööd läbi viia. Kaks pead on kaks pead ning varsti ongi lapsed saladuse jälil.

***

Hugo Vaher, «Vääna jäljekütid. Vana laagri saladus».
Hugo Vaher, «Vääna jäljekütid. Vana laagri saladus». Foto: Raamat

6. Hugo Vaher «Vääna jäljekütid. Vana laagri saladus» 

Illustreerinud Joonas Sildre

Kirjastus Tänapäev 

2020

Tädipojad Markus ja Martin on taas kord suvilas koolivaheaega veetmas. Erinevalt eelmistest suvedest kulgeb aeg seekordne eriti sündmustevaeselt. Küll on ujutud, jalgpalli mängitud, puuonnile teist korrust ehitatud, kuid midagi nii huvitavat nagu varasematel aastatel juhtunud pole. Kui aga poisid tähevaatlusel tehtud videolt vana pioneerilaagri kohalt kummaliselt liikuva valgustäpi avastavad, tahavad nad tingimata teada, mis seda põhjustab.

«Vana laagri saladus» on Väänas puhkavatest poistest pajatava raamatusarja kolmas osa.

Tagasi üles