:format(webp)/nginx/o/2020/08/24/13295888t1h3b90.jpg)
Tom Valsberg on rändmuusik ja sõnasepp, kus on palju ringi reisinud ning inspireerituna oma rännakutest kirjutaud palju Indigolaste laule ja avaldanud luuletusi ja lugusid. Siit leiad katkendi Tom Valsbergi raamatust «Kuidas rännata ilma hirmuta», mis selgitab, kuidas taltsutada oma ego.
Ahvimõistus ei suuda tähelepanu ühel asjal hoida
«Ahvimõistus ehk Monkey Mind on termin, mida kasutatakse ego kirjeldamiseks üle maailma,» kirjutab Tom Valsberg raamatus «Kuidas rännata ilma hirmuta». «Seda mõistet kasutab tihti ka Lilleoru kogukonna juht Ingvar Villido. Monkey Mind`i põhitoiduks on hirm.»
/nginx/o/2019/10/11/12643052t1hc498.jpg)
Kes on see, kes hakkab meditatsiooni ajal mõtlema homsetele töökohustustele, maitsvale söögile? Kes on see, kes sügab ennast ja niheleb, kui on võtnud eesmärgiks istuda liikumatult? See keegi on nagu väike närviline ahv, kes ei suuda vahel hoida oma tähelepanu oma hingamisel isegi kümneks sekundiks.
«Mis selle ahviga siis peale hakata? Läheme vaesekesele kohe nuiaga kallale?» küsib Tom oma raamatus.
Palju elutervem on teda käsitleda hirmunud poisikesena, kes kardab oma eksistentsi pärast ja muretseb nagu vanaema, et äkki midagi juhtub. Seda poisikest saab lohutada, õpetada ja treenida nagu oma poega. «Selleks on vaja tahtejõudu, püsivust, aga kindlast ka suurt südant ja kaastunnet, sest nagu me teame, ei ole pelgalt piitsutamine ja käskimine parim viis ühegi lapse õpetamiseks,» selgitab Tom.
Ego on nagu poisike, kes kardab teiste suurte poiste narrimist ja seega proovib kogu aeg «keegi» olla ja oma väärtust tõestada. Ego toitub hirmust ja kaitstes seda võltsidentiteeti, mida ta endast on loonud, usub, et ainuke viis olla väärtuslik on jääda teistest eraldatuks – soovitavalt kõrgemale positsioonile. Seega tekitab ta selles suures hirmus destruktiivseid mõtteid, räägib ennasthaletsevat või – kiitvat juttu, mis on vastuolus meie tõelise minaga, kes otsib alati õnne, koostööd ja armastust.
Ego ei ole halb ega hea
«Ego tahab alati head ja töötab enda arvates meie heaolu nimel,» kirjutab Tom, ent juhtunud on nii, et ego on nagu Hitler, kes enda arvates maailma parandamiseks ja iseenda heaolu suurendamiseks teeb haiget ümbritsevatele inimestele, seejuures arvates, et nemad on takistavad tegurid, mida võib hea eesmärgi nimel kõrvale lükata ja isegi hävitada. Hitler ei olnud mingi saatan, kes tantsis vihasena juutide haudadel. Hitler – nagu meie egogi – soovis head, paremat, puhast maailma. Aga ilmselt ei olnud Hitler põhjalikult tutvunud Jeesuse õpetuste ega muude religioonide ühe fundamentaalse alustalaga, milleks on vägivallatuse printsiip. Kümnes käsus on selle väljenduseks üks käskudeks: sina ei tohi tappa! Veedalikus kultuuris on selleks ahimsa: ma teen kõik selleks, et mitte kahjustada ühtegi olendit ei tegudes, sõnades ega mõtetes. Ei ole ühtegi pühakirja, kus vägivallatuse printsiipi poleks käsitletud. «Oluline on teadvustada, millal meie ego muutub väikeseks Hitleriks, kes oma heaolu nimel läheb vastuollu vägivallatuse printsiibiga ning hakkab tegema endale ning teistele liiga,» toob Tom välja, et egole peab oskama öelda õigel hetkel stopp.
Tom Valsbergi sõnul on meie ego nagu koolipoiss, kes ilma näilise põhjuseta saab pidevalt vahetunnis tappa teiste arvamuste ja iseenda negatiivsete mõtete käest.
Nõnda, nagu indiviidigi puhul, ei ole ego ei halb ega hea, aga oluline on märgata, kas ta tegutseb hirmust või armastusest ajendatuna. Ego on robot, kelle ülesanne on teenida meie tõelist mina. Aga mis on juhtunud? «Just nagu Stanley Kubricku filmis «2001: kosmoseodüsseia» on meie teenimiseks üles ehitatud kosmoselaev võtnud ohjad enda kätte ja dikteerib nüüd oma isanda elu. Ego puhul on tegu kummalise tehisintellekti vormiga ja tema sarnasust robotiga iseloomustab eelkõige see, et robotil on võimalik süsteem kokku jooksutada,» kirjutab Tom.
Ahvimõistust saab Tom Valsbergi sõnul hetkeliselt peatada, ajades tal juhtme kokku. Selleks on sobivad näiteks haikud, absurdinaljad ja mõistujutud.