:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2020/08/26/13299418t1h1154.jpg)
Elektrilevi initsiatiivil ja toel valmis mahukas ajalooraamat «Eesti elektrivõrkude ajalugu», kus esmakordselt keskendutakse elektri ülekande- ja jaotusvõrkude tekkele ning arengule Eestis.
Ilmus mahukas «Eesti elektrivõrkude ajalugu», mis on kui ekskursioon energeetikaobjektidele
/nginx/o/2020/08/27/13300797t1h1ed8.png)
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) kauaaegse õppejõu ja energiateaduskonna endise dekaani Tiit Metusala eestvedamisel ning 14 põhiautori kaasamisel sündinud raamat viib lugeja värvikale teekonnale elektri kasutuselevõtu esimestest katsetustest 19. sajandi lõpul kuni tänapäeva eripalgelise energeetikamaailmani välja. Väärib esile tõstmist, et raamatus on palju esmakordselt publitseeritavat pildimaterjali elektrivõrkudest meie ümber nii linnaruumis kui maal alates eelmise sajandi algusest kuni tänapäevani välja.
«Kui 18. sajandil elektrit kui nähtust esimest korda uurima hakati, ei osatud aimatagi, kui olulist rolli elekter meie elus täna kandma hakkab. Erinevaid piirkondi, linnu ja asulaid ühendavat elektrivõrku hakati Eestis järk-järgult rajama alates 1923. aastast, kui valmisid Ellamaa ja Ulila ülemaa elektrijaamad. Seda loetakse tervet riiki katva elektrivõrgu alguseks ning aastal 2023 möödub sellest sada aastat,» kirjutab raamatu eessõnas Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend.
Tiit Metusala meenutab, et esmased sõnad, mis tähendasid eesti keeles tänapäevast elektrivoolu, olid välgujõgi või välkuv jõgi. Selliseid ülestähendusi võib leida kirjaniku Friedrich Kreutzwaldi teostest. «1855. aastal valmis Peterburi ja Tallinna vaheline telegraafiliin. Inimesed silmasid esimest korda postide ja traatide kombinatsiooni. See käivitas mõtte: «Kas ka elektrit saaks samamoodi edasi kanda?» Ja nii see edulugu alguse sai. Raamat on suurel määral Eesti elektrivõrkudest, elektriliinidest ja alajaamadest. Põhitähelepanu on raual ja tänapäevase elektrivõrgu kujunemise vaates märgilistel sündmustel.»
Raamatu ideest teostuseni kulus kaks ja pool aastat.
Põhiautorite ringi kuulusid lisaks Tiit Metusalale, Raivo Rebane, Jako Kotkas, Ants Adamberg, Ülo Mee, Tõnu Müürsepp, Rein Pehka, Toomas Sannikas, Ilse Vihman, Lembit Vali, Kaupo Kuurberg, Rein Annik, Ahti Puur, Jaanus Tiisvend. Inimesi, kes väiksema panusega kaasa aitasid, oli üle poolesaja. Tõeline ühistöö!
«Erinevalt välismaistest raamatutest viib see raamat meid paikadesse, mida me energeetikutena oleme ise projekteerinud, ehitanud või külastanud. See raamat on ekskursioon energeetikaobjektidele, mida me põgusalt tunneme, aga nüüd, tänu raamatule, saame nende kohta rohkem teada ning ehk ka tuleviku jaoks ühtteist õppida. Teie ees on uus Eesti energeetika ajaloo õpik,» sõnab tunnustavalt TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor, professor Ivo Palu.
Algselt pidi ajalooraamatu esitlus toimuma märtsis, aga COVID-19 viiruse levikuga kaasnenud eriolukorra kehtestamine lükkas piduliku sündmuse määramata ajaks edasi.
Raamatupoodide lettidele jõuab «Eesti elektrivõrkude ajalugu» lähipäevil, muutudes kõikidele huvilistele kättesaadavaks.