Lugu sellest, kuidas Hans Christian Anderseni mõrvas süüdistati

Hans Christian Andersen. Foto aastast 1866. Foto: akg-images/Scanpix

Loe katkendit A. J. Kazinski, Thomas Rydahl krimiromaanist «Merineitsi mõrv», mille on taani keelest tõlkinud Krõõt Kaljusto-Munck.

See mees ei ole normaalne. Normaalne mees rebib tal riided seljast. Normaalne mees sikutab teda. Normaalne mees teeb püksiluku lahti ja laseb tal selle pimedusse vaadata, oodates, et nähtu naist rõõmustab. Normaalne mees on nii väsinud   ja purjus ja täkku täis, et ta ei näegi teda, ei tea, et ta nimi  on Anna, ei tea, et tal on kuueaastane tütar, väike Marie, kes on parajasti kõrvaltoas tädi hoole all. Normaalne mees näeb temas ainult pehmet pilu.

Aga see kunde ei ole normaalne.

Ta ei ole kunagi riideid seljast võtnud, teda sikutanud või soovinud naisele näidata midagi oma pükstes. Ta ei ole rikas, ka vaene mitte, ta on ehk üliõpilane, ta on kuulnud, et mees on luuletaja, ehkki ta suurt midagi ei kõnele. Ta teab ainult mehe perekonnanime – Andersen. Ka sel õhtul on ta ebanormaalselt meeldiv ja lõhnab hästi. Pärast viimast siinkäimist on ta lasknud vuntsidel välja kasvada; Anna arvates teevad need ta mehelikumaks, aga ta ei julge seda mehele öelda.