:format(webp)/nginx/o/2020/09/09/13333586t1h1616.jpg)
Tom Valsbergi menuka aforismiraamatu «Eluterve pohhuist» tegelane hoolib, aga ei muretse. Ta ei tee kärbsest elevanti ega sattu pisiasjadest paanikasse. Ta on õppinud ahastamise asemel end hoopis herneks naerma. Ta ei võta elu liiga tõsiselt, sest ta teab, et ta niikuinii ei pääse sellest eluga. Loe raamatust katkendit.
Zen õpetaja elab nii, et teda kotib ja ei koti samal ajal!
Ta omamoodi soovib ja töötab selle nimel, et kõik, kaasaarvatud tema ise elaksid täisväärtuslikku ja arendavat elu aga samas on tal täiesti kama kaks kui homme maailm plahvatab!
Paljud inimesed ajavad sellise mõttelaadi segamini radikaalse nihilismi ja pohhuismiga, kus inimene lihtsalt ei hooli kellesti ega millesti ja teeb seepärast endale ja teistele liiga. Nendes filosoofiates on kindlasti omal kohal hoolimine, kaastunne kõikide olendite vastu ja oma tegudega kellelegi mitte liiga tegemine.
Ometigi Zen õpetajad on kindlasti ühed kõige kõvemad pohhuistid. Zen perspektiivist on see pohhuist, kes teeb teistele liiga, kasutab vaimset või füüsilist vägivalda ikkagi elamas totaalses illusioonis, sest ta ei saa aru, et kõik olendid on löödud sama vitsaga. Kõik on sinu vennad ja õed, ja kes on siis nii rumal, et teeks liiga oma vennale või õele.