Eesti noorteromaan, mis on üllatavalt päevakajaline ja läheb hinge

Foto: Shutterstock

Raamatublogija Mariann Vendelin luges Heli Künnapase noorteromaani «Mälestusteta suvi» ja tutvustab seda teistelegi.

Heli Künnapas, «Mälestusteta suvi». Foto: Heli Kirjastus

Tänapäev, Eesti. Brenda on loodusaktivist, kelle vanemad ei ole sugugi vaimustuses, kui nende tütar puu külge aheldatuna teleekraanile jõuab. Ta saadetakse maale vanaema juurde madalat profiili hoidma ning karistus hõlmab ka internetist eemalolekut. Brenda on täielik linnalaps, kes maaelust midagi ei tea, ja end täieliku võõrkehana tunneb. Isegi naabripoiss Richard tundub tüdruku vanaemaga paremini läbi saavat kui lapselaps ise. Noormees aitab talus igasuguste asjatoimetustega, aga Brendaga ei õnnestu neil kuidagi ühist keelt leida. Esmapilgul katastroofiliselt igavana tunduv suvi osutub aga väga sündmusterohkeks, sest ka maal on noored, rajud peod, suhtesasipuntrad ja loodus, mida kaitsta.

Suvesid on igasuguseid. Maal veedetud suvi seostub mul idülli, looduse, rahu ja vaikusega, aga Brenda mälestusteta suvi maal on küll igati raju. Ma ei arva, et oleksin just linnalaps, aga sellist maaelu pole ma ka kogenud. Ma ei mõtle siin all heinategu või majavärvimist, vaid seda, kuidas veedavad aega noored. Alkoholi voolas ojadena ja noortel läks omavahel kohe asjaks. Rääkimata sellest, et kõik olid omavahel suhtes olnud. Üks kutt oli lausa tuntud vägistamiskatsete poolest, aga sellest kõigest ei tehtud suurt numbrit. Säärastest joomingutest oli raske lugeda. Muidugi ei taha ma siinkohal väita, et alaealised ei joo. Muidugi nad teevad seda, aga «Mälestusteta suvi» jätab mulje, nagu see oleks igati normaalne ja teretulnud. Kui teisi raamatus esinevaid probleeme, alustades perevägivallast ja lõpetades lageraiega, adresseeritakse, siis alkoholi tarbimisest ei tule mingit jama.

Kui kogu see joomine kõrvale jätta, siis oli täitsa mõnus päevakajaline suveraamat. Ma ei mäleta, et oleksin midagi muud lugenud, kus lageraiest juttu oleks. Mulle meeldis ka see, kuidas kasutati teoses vastandeid - linnalaps, kes tahab loodust päästa, aga ise looduses ei ole käinud. Brenda areng suve jooksul oli muljetavaldav. Teine peategelane Richard mulle nii väga ei meeldinud. Tema taustalugu läks küll igati hinge, aga ma ei suutnud siiski tervitada seda, kui palju oli tal erinevate naistega suhteid. Need lood, kus vihkamisest saab armastus ja/või armastan-sind-aga-hoian-sust-eemale-et-sul-parem-oleks ei ole ka päris minu teema. Mulle meeldis väga aga raamatu lõpplahendus ja kindlasti tahan teada, mis edasi saab!

«Mälestusteta suvi» jutustab loodusaktivistist linnaneiust, kes peab oma suve maal veetma. Nagu ikka, hakkab seal igasuguseid asju juhtuma: tutvumine kohalike noortega, uued sõbrad, armumine, pidutsemine, maatööd. Mulle meeldis, kuidas raamat puudutas ajakohaseid probleeme nagu lageraie või koduvägivald. Samas ei sallinud ma alkoholi hulka ja noorte toksilisi suhteid. Jään ootama, mis järgmises osas saab. Soovitan lugeda, et oma suve Brenda omaga võrrelda!