Eesti rahvajutu aasta annab kilplastele võimaluse

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jutukogu ainetel valminud joonisfilmis naerdakse välja igasugune mõttetu ja ebaotstarbekas tegevus. Foto: Priit Pärn

2020. aasta on eesti rahva jutu aasta. Iga kuu 11. kuupäeval pakub jutuvestja Piret Päär lugemiseks välja ühe rahvajutukogumiku.

Septembrikuu lugemise väljakutse on eriline. Sel korral on valikus kilplaste lood, kas Fr. R. Kreutzwaldi «Kilplased» (2004), E. Raua «Kilplased» (1962/2000) või P. Pärna ja K. Kurismaa kogumik «Kilplased» (1977).

Rahvajutud on teadagi suured rändurid. Kolm venda, vaeslaps, võõrasema, rikas ja vaene, igas ilmanurga rahva juttudes võib neid kohata. Küll on neil rahvati oma keel, rõivad ja nimed. Mõned lood ei sobitu igasse kultuuri. Mõned jäävad püsima, aga aegade jooksul ikkagi vajuvad unustusse. Mõned kestavad üle aegade. Nii on kilplastegagi.

Fr. R. Kreutzwald sai oma teosele ainest saksa kirjandusest ja see ilmus eesti keeles 1857. aastal. Eno Raud jutustas mõned neist lugudest lastele mõnusaks lugemiseks-kuulamiseks. Ja Priit Pärn on kilplaste tegemisi kajastanud juba aastast 1977.

«Kilplased». Foto: ERGO KULD

Eesti rahvajutu aasta eesmärk on tutvustada terve aasta jooksul eesti rahvajutte ja allikaid, kust neid leida. «Minu küsimus on, kas ja kuidas need vanad rahvajutud kõnetavad tänapäeva lugejat. Kas see, mis oli meie esivanematele oluline, kestab veel täna?» ütleb Piret Päär.

Selleks, et iga intelligentne eestlane teaks selle aasta lõpuks vähemalt 11 eesti rahvajuturaamatut, algas juba jaanuaris väljakutse «11 x 11». Praeguseks on loetud juba üheksa raamatut.

Piret Päär on kogu selle aasta jooksul pidanud loenguid ja korraldanud õpitubasid «Eesti rahvajuttude uus elu». Ta on rääkinud ka rahvajutu olemusest ja lugude tähendusest lapsele ning täiskasvanule.

Kõige paremini saab aga rahvajuttu tutvustada seda jutustades ja selleks on veel tulemas palju jutuõhtuid ja kontserte.