7 seeneraamatut võhikule, kes tahab julgemalt seeni süüa, raviks korjata ja ise kasvatada

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Seenel käimine on nagu meditatsioon. See on mõnus ja rahustav ajaviide, millel on ka praktiline eesmärk. Samuti ei pea metsas kartma koroonapisikut. Aga mida korjata ja mida metsa jätta, kui teadmisi seentest napib? Siin on valik raamatuid, mis aitavad seenemaailmas orienteeruda.

Kuulo Kalamees, Vello Liiv, «400 Eesti seent. Seenestaja taskuraamat».
Kuulo Kalamees, Vello Liiv, «400 Eesti seent. Seenestaja taskuraamat». Foto: Raamat

1. «400 Eesti seent. Seenestaja taskuraamat»

Kuulo Kalamees, Vello Liiv

Kirjastus Eesti Loodusfoto

2005

Seenestaja taskuraamatusse on valitud ligi 450 Eesti suurseent. Raamatust leiab enamiku meie söögi- ja mürkseente, samuti paljude mittesöödavate ning kaitse aluste seeneliikide kirjelduse.

Raamatu võid vabalt metsa kaasa võtta, sest 405 fotot koos liigikirjeldustega aitavad seenesõbral seeni määrata.

Seente määramisel on loodusesõbrale abiks seenerühmade piltmääraja. Kasvukohatüüpide piltmäärajas on loetletud neis sagedamini esinevad peamised söögi- ja mürkseened.

Lisaks annab taskuraamat näpunäiteid söögiseente korjamiseks ning ülevaate seenemürgistustest, seente ehitusest, oskussõnadest ja süstemaatikast. Raamat on varustatud eesti- ja ladinakeelse registriga.

***

Heidi Vihma, «Söögiseened ja seenesöögid kukeseenest suure sirmikuni».
Heidi Vihma, «Söögiseened ja seenesöögid kukeseenest suure sirmikuni». Foto: Raamat

2. «Söögiseened ja seenesöögid kukeseenest suure sirmikuni. Eesti parimad söögiseened koos retseptidega»

Heidi Vihma 

Kirjastus Menu

2013

Selles raamatus on meie kõige tavalisemad ja enamsöödavad seened kokku sobitatud just neile kõige paremini sobivate retseptidega – puravikele puravikuretseptid, riisikatele riisikaretseptid jne.

Juttu on ka seente kasvukohtadest ja –ajast ning sarnastest ohtlikest liikidest.

Raamat on sobilik neile, kes seentest just palju ei tea ja väga suurt uudishimu ei tunnegi, küll aga tahaks levinumatest söögiseentest süüa teha. 

***

Toivo Niiberg, «Ravivad seened. Kukeseenest India mereriisini».
Toivo Niiberg, «Ravivad seened. Kukeseenest India mereriisini». Foto: Kirjastus Sinisukk

3. «Ravivad seened. Kukeseenest India mereriisini»

Toivo Niiberg

Kirjastus Sinisukk

2016

Toivo Niibergi ajendas raamatut kirjutama suur austus ja huvi seente vastu. Seeneriik on täis avastamata saladusi, viimased aastakümned on toonud rohkem informatsiooni, eriti seente raviomaduste kohta. Maakeral on ilmselt üle 1,5 miljoni erineva seeneliigi, aga neist tuntakse vaid 14 000–22 000 liiki. Umbes 700 liiki kasutatakse toidus ja 400 liigil teatakse olevat raviomadusi. See raamat on pühendatud just erinevate seente raviomaduste tutvustamisele.

Raamatus on esitatud 25 seeneliiki, millest enamikku saab kasvatada ka koduaias ja mille mütseele on võimalik hankida. Iga seeneliigi juures on selle kirjeldus ja eripärad, raviomadused ning retseptid. Kuna tegemist on raviseentega, on piirdutud lihtsamate retseptidega. Peale selle on pikemalt kirjutatud ka seente tervislikest hoidistamise-säilitamise viisidest: hapendamisest, sügavkülmutamisest ja kuivatamisest.

***

Jolanda Englbrecht, «Seente kasvatamine kodus ja aias».
Jolanda Englbrecht, «Seente kasvatamine kodus ja aias». Foto: Raamat

4. «Seente kasvatamine kodus ja aias»

Jolanda Englbrecht 

Tõlkinud Käbi Stolovitš

Kirjastus Sinisukk

2010

Tõlkeraamat tutvustab kodustes tingimustes seente kasvatamise võimalusi.

Paljusid maitsvaid söögiseeni (šampinjonid, austerservikud, šiitake-seened, tindikud, sirmikud jne) saab kultiveerida rõdul, keldris või aianurgas kastides, kottides või peenardel.

Raamatus antakse ülevaade seente ehitusest ja eluviisist, nende kasvukeskkonnast (põhk, sõnnik, puit), seenehaigustest ja –kahjuritest, seeneaia kujundamisest. Lisaks leidub selles valik maitsvate seeneroogade retsepte.

***

Pertti Salo, Ulla Salo, «Meie metsade seened».
Pertti Salo, Ulla Salo, «Meie metsade seened». Foto: Kirjastus Varrak

5. «Meie metsade seened»

Pertti Salo, Ulla Salo

Tõlkinud Veiko Kastanje

Kirjastus Varrak

2017

Selles seente välimäärajas tutvustatakse rohkem kui 230 seeneliiki. Kirjeldatud on nii tuntumaid söögi- ja mürkseeni kui ka põnevaid värviseeni. Raamat aitab täiendada ja rikastada seniseid teadmisi seentest, tutvustades muu hulgas ka vähetuntud, samas kergesti äratuntavaid ja põnevaid liike.

Järgitud on traditsioonilist seente söödavuse klassifikatsiooni. Küsitava väärtusega seened on märgitud pigem mürgiseks kui söödavaks.

Raamatus jagatakse soovitusi ka seente säilitamiseks ning antakse nõu, milliseid värvitoone võib saada seentega värvimisel. Selged lähifotod teevad seente määramise metsas lihtsaks.

Pertti Salo ja Ulla Salo on Soome botaanikud ning nad on kirjutanud mitmeid hinnatud käsiraamatuid. Pertti Salo töötab Soome Loodusmuuseumi seenekogudes ja korraldab huvilistele seenekursusi. Raamat on täiendatud Eesti levikuandmetega, konsultant on Irja Saar.

Stefan Lindberg, Barbro Forsberg, «Söögiseened».
Stefan Lindberg, Barbro Forsberg, «Söögiseened». Foto: Kirjastus Pegasus

6. «Söögiseened. Turvalised korjata, maitsvad süüa»

Stefan Lindberg, Barbro Forsberg

Tõlkinud Allar Sooneste

Kirjastus Pegasus

2019

Milliseid seeni korjata? Kukeseened, kivipuravikud ja lehter-kukeseened on kindla peale minek, kuid metsast võib avastada veel palju teisigi suurepäraseid söögiseeni, paljud neist sama hõrgud kui kõrgelt hinnatud eelmainitud.

Raamat «Söögiseened» tutvustab 40 seeneliiki, mis on turvalised korjata ja maitsvad süüa. See on kaasaegne, pildirohke ja praktiline käsiraamat, milles leidub nii fotosid seentest nende looduslikes kasvukohtades – just sellisena, nagu need teile metsas ette satuvad – kui ka nende detailseid lähivaateid. Kirjeldatud on seente välimust ja leiukohti, kõige sobivamaid viise nende toiduks valmistamisel ja säilitamisviise. Iga seeneliigi kirjelduse juures on ka teave sarnastest ohtlikest seeneliikidest, eraldi peatükk on pühendatud mürkseentele.

Raamat annab julgust korjata seenemetsas ka kuldriisikaid ja kevad-võluheinikuid ning miks mitte ka kollaseid pilvikuid. Raamatu konsultandiks oli Michael Krikorev, mükoloog ja seenespetsialist, kes peab Rootsi kõige tuntumat seente veebilehte svampguiden.com.

***

Jens H. Petersen, «Seeneriigi illustreeritud entsüklopeedia».
Jens H. Petersen, «Seeneriigi illustreeritud entsüklopeedia». Foto: TEA

7. «Seeneriigi illustreeritud entsüklopeedia. Müstilistest mikroseentest maaliliste hiidseenteni»

Jens H. Petersen

Kirjastus TEA

2013

Kogupereraamat «Seeneriigi illustreeritud entsüklopeedia» pakub huvi igas vanuses loodusesõbrale.

Raamat viib lugeja imepärasesse seenekuningriiki ja tutvustab seente elutegevust alates hüüfide moodustumisest kuni viljakehade tekkimiseni. Autor peatub seeneriigi kaheksal peamisel hõimkonnal, mida ta ilmestab rikkaliku pildimaterjaliga. Seened on mõistatuslikud, nad elavad varjatud elu, ilmudes ja kadudes imelikul ja ettearvamatul viisil. Arvestades seente viljakehade väga lühikest eluiga ja mükoloogiateadmiste vähesust, võib kindlasti väita, et arusaamad seente elust ja nende mitmekesisusest on väga põgusad. Maailmas arvatakse olevat umbes 1,5−5 miljonit liiki seeni, millest umbes 1,4 miljonit on alles avastamata.

Raamat annab värvikireva ja huvitava ülevaate selle varjatud kuningriigi elust ja olemusest, senisest arengust ja tulevikuväljavaadetest.

Tagasi üles