:format(webp)/nginx/o/2020/09/17/13351630t1h441b.jpg)
Tänavuse noorteromaani konkursi võitis Jana Maasik käsikirjaga «Enne lõppu», mille peategelane on lõpuklassis õppiv Katrina.
Noorteromaani konkursi võitis Jana Maasik
Kuigi raamatus räägitakse ka kiusamisest, armastusest ja suurtest elusündmustest, torkab käsikiri rohkem silma oma jutustaja häälega, sest Katrina on terase ja kergelt iroonilise alatooniga tähelepanekuid pilduv peategelane, kes suudab varemgi käsitletud teemad panna kõlama tavapärasest erilisemalt.
Jana Maasik on varem avaldanud kümmekond raamatut, ta võitis 2012. aastal Tänapäeva romaanivõistluse ning 2019. aastal Tartu lastekirjanduse preemia.
Teise koha pälvis Kaia Raudsepp käsikirjaga «Koidu luupainaja». Selle konkursi märkimisväärseima probleemromaani teemaks on ohver, trauma ja sellest üle saamine. Peategelane langeb vägistamise ohvriks ja kuigi siin on olemas kriminaalne liin, siis rohkem on see usutav ja vajalik kirjeldus toimunuga hakkama saamisest.
Kolmandaid kohti anti välja kaks. Merilin Paas-Loeza «Mida silmad ei näe» peategelane on paljutõotav pianist Hanneli, kes pärast perekondlikku tragöödiat kolib väiksemasse kohta elama. Seal sõbruneb ta kehvast perekonnast pärit tüdrukuga. Raamat on isiklikest väljakutsetest ja enda ületamisest, traumadest ja abi vajavate inimeste märkamisest. Kersti Kivirüüdi käsikiri «Mina, Raimo, 5. klass» räägib väikeasula koolist, kus kord on täiesti käest ära. Koolis tekitab elevust teleprojekt ning arutletakse, kus lõppevad naljad ja algab korralagedus?
Žürii otsustas avaldamissooviga ära märkida kaks käsikirja. Laura Evisalu käsikirja «Juhused» peategelane on koolipoiss Rain, kelle elu muudab mitmel moel telesaatesse sattumine. Liina Vagula käsikiri «Täiusliku elu hind» on psühholoogiline krimilugu, kus peategelane avastab, et tundmatu isik on ta vangistanud võõrasse majja.
Tänavu toimus noorteromaani konkurss juba üheteistkümnendat korda ning konkursile saabus pea 30 käsikirja. Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, kui võitis Aidi Valliku käsikiri «Kuidas elad, Ann?». Nende kümne konkursi jooksul on esitatud kokku ligi 300 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud umbes 50. Konkursi žürii koosnes Lastekirjanduse keskuse töötajatest ja kirjastuse Tänapäev toimetajatest. Võistluse auhinnafond on 3500 eurot.
Enamik konkursi töid oli seotud kooli, laste ja vanemate ning laste omavaheliste suhete, tülide, esimese armastuse, ambitsioonide ja kohanematuse, huvialade ja suurte pöördepunktidega isiklikus elus. Natuke vähemaks on jäänud ulme- ja fantaasiateemasid, kuigi oli päris mitu käsikirja, kus rännati aegruumis ja leiti taas kord mõni portaal teispoolsusesse. Realistlikest teemadest oli pisut rohkem märgata kriminaalseid teemasid ning arutelusid sotsiaalmeediaga seotud kuulsuse ja käitumise üle. Endiselt torkas silma, et valdav osa autoreid on naised.
Kõik auhinnatud ja äramärgitud käsikirjad on plaanis avaldada umbes aasta jooksul.
Varasemate konkursside parimad:
2000 – Aidi Vallik, «Kuidas elad, Ann?»
2002 – Helga Nõu «Kuues sõrm», Katrin Reimuse «Haldjatants» ning Jaan Tangsoo «Hanejaht»
2006 – Diana Leesalu, «Mängult on päriselt»
2008 – Kristiine Kurema, «Jäätunud võõras»; Birk Rohelend, «Enesetapjad»
2010 – Reeli Reinaus, «Must vares»
2011 – 2. koht Reeli Reinausi «Nahka kriipivad nädalad» ning Kristel Kriisa «Piinatud hinged»
2012 – Kaja Sepp, «Hetk enne homset»
2014 – Ele Arakas, «Esmaspäevad»
2016 – Mairi Laurik, «Mina olen surm»
2018 – Lille Roomets, «Üks väike valge tuvi»
2020 – Jana Maasik, «Enne lõppu»