:format(webp)/nginx/o/2020/09/22/13362651t1hadbb.jpg)
Eesti Kirjandusmuuseumilt on ilmunud Mall Hiiemäe «Väike puu- ja põõsaraamat rahvapärimusest». Raamatus tutvustab kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe enamikku Eestimaa looduslikest puu- ja põõsaliikidest. Hiiemäe raamat avab meie uskumusi, teadmisi ja arvamusi puu- ja põõsaliikide kohta Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal.
/nginx/o/2020/09/22/13362647t1hd53d.jpg)
Mall Hiiemäe kirjutab raamatu eessõnas, et kõige tavalisemateks ja kõige olulisemateks metsapuudeks on eestlasele kask, kuusk ja mänd. Kuid tuntuse ja tähenduslikkuse poolest kuuluvad vaimses pärandkultuuris esikümnesse ka tamm, pärn, pihlakas ja kadakas. «Hiiepuuna on esil pika eaga kõrgekasvulised puuliigid. Võimsaks sirgunud üksikpuu seob inimkultuuris endaga sajanditetaguseid aegu nagu mälestusmärk. Pihlakas ega kadakas ei ole suuruse poolest vägevad, kuid neile on loodus andnud eelduse rahvausus populaarseks saada maagilise abivahendi ja väekandjana.»
Koduaia õuepuu saab aga Hiiemäe sõnutsi pikaealisena koguni meie alateadvuses koduringi osaks, lemmikpuuna või pereliikme nimepuuna otsekui isiku mõtteliseks teisikuks ja saatusekandjaks.
Raamatu on illustreerinud Mari Hiiemäe ning kujundanud Pille Niin. Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Kirjandusmuuseumi baasrahastusprojekt EKM 8-2/20/2, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eestiuuringute Tippkeskus) ning Eesti Kultuurkapital.
Väljaande on kirjastanud EKM Teaduskirjastus.