:format(webp)/nginx/o/2020/09/29/13378218t1ha537.jpg)
Maailma üks rikkamaid mehi ja Microsofti looja Bill Gates on aastate jooksul andnud omajagu raamatusoovitusi. Suurt hulka neist pole paraku eesti keelde veel tõlgitud, kuid mõned siiski. Sinu ees on neist nüüd kümmekond. Vaata, ehk oled osasid juba lugenud.
«Härrasmees Moskvast» Amor Towles
30aastane krahv Aleksander Iljitš Rostov seisab 1922. aastal siseasjade rahvakomissariaadi erikomisjoni ees süüdistatuna selles, et ta on … aristokraat. Karistuseks mõistetakse talle tähtajatu koduarest.
Haritud vaimukas mees seab end sisse Kremlist kiviviske kaugusel, suurejoonelise Metropoli hotelli ärklitoas. Sinna jääb ta enam kui kolmekümneks aastaks. Selle aja jooksul leiavad Venemaal aset pöördelised sündmused, mille mõju ulatub ka hotelliseinte vahele ning puudutab krahvi kitsastesse raamidesse surutud argipäeva.
Värvika tegelaskonnaga ja särava huumoriga vürtsitatud romaan viib lugeja võluvale teekonnale, mille lõpus saab kinnitust usk, et iga väikseimgi tegu võib maailma pisut muuta.
«Miks me magame? Une ja unenägude vägi» Matthew Walker
«Hämmastav läbimurre! Teadlased on avastanud uue revolutsioonilise mooduse eluiga pikendada. See parandab mälu ja lisab loovust, annab atraktiivsema välimuse, hoiab keha saleda ja vähendab söögiisu. See moodus kaitseb teid vähi ja dementsuse eest ning hoiab ära külmetushaigused ja gripi, lisaks vähendab teie infarkti-, insuldi- ja diabeediriski. Suureneb teie õnnetunne ning vähenevad rusutus ja ärevus. Pakub huvi?»
Uni on inimeste elu ja tervise juures üks tähtsamaid, kuid kõige vähem mõistetud tahke. Kuni viimase ajani puudus teadusel vastus, miks me üldse magame või milleks uni hea on.
California Berkeley ülikooli neuroteadlane, professor Matthew Walker uurib kõige värskemate teadusuuringute toel, mis on uni, kuidas see on tekkinud ja miks inimesel seda ülepea vaja on. Muu hulgas peatub ta kellakeeramise ja koolitundide algusaja tervisemõjudel, kuid näitab ka, kuidas une abil vähendada terviseriske, pikendada eluiga ja kasvõi õppida eksamiks. Raamatu lisas jagab autor näpunäiteid ja võtteid une parandamiseks.
Matthew Walker sai oma teaduskraadid neuroteaduses ja neurofüsioloogias Suurbritannia Nottinghami ülikoolist ja terviseuuringute nõukogult Londonis ning seejärel asus tööle USA Harvardi ülikooli arstiteaduskonna psühhiaatriaprofessorina. Praegu on Walker neuroteaduse ja psühholoogiaprofessor USA California ülikoolis Berkeleys, kus ta juhib oma asutatud unekeskust. Walkeri teadustöö teemaks on une mõju inimese tervisele, ta on avaldanud üle saja teadusartikli ning pälvinud mitmeid teadusauhindu ja -preemiaid.
«Sõber» Sigrid Nunez
Kui naine kaotab ootamatult oma eluaegse parima sõbra ja mentori, saab ta ootamatult sõbra koera omanikuks. Naise võitlust leinaga tugevdab koera vaikne kannatus peremehe seletamatu kadumise pärast.
Kuigi teised muretsevad, et lein on teinud naisest oma mõtete ja koera vangi, keeldub ta koerast lahkuma. Muust maailmast isoleerituna on naine otsustanud õppida koera meeli ja mõtteid lugema, et seeläbi ka enda tunnetest aru saada.
Seda kõike saadab suur sõprus koera ja inimese vahel, mis annab mõlemale elujõudu ning aitab raskustest üle saada.
See on liigutav lugu armastusest, sõprusest, leinast, tervenemisest ning naise ja tema koera maagilisest sidemest.
E-raamat: «Marslane» Andy Weir
Olen Marsil lõksus. Mul ei ole kuidagi võimalik Maaga ühendust võtta. Kui oksügenaator katki läheb, siis ma lämbun. Kui vee taaskasutussüsteem katki läheb, siis suren ma janusse. Kui Marsi-majja leke tekib, siis ma lihtsalt justkui plahvatan. Kui ükski neist asjadest ei juhtu, siis saab mul lõpuks toit otsa ja ma suren nälga. Olen omadega perses. Andy Weir (snd 1972) on programmeerija, «Marslane» on tema debüütromaan.
«Haritud» Tara Westover
«Meie olime need, kes pidid maksma, mõtlesin ma. Ema. Luke. Shawn. Me olime saanud vermeid, haavu ja ajupõrutusi, meie jalad olid põlema pandud ja koljud lahti lõigatud. Me olime elanud ärevuses, omamoodi pidevas hirmus, meie aju oli kortisoolist üle ujutatud, sest me teadsime, et see kõik võib meiega iga hetk juhtuda. Sest isale oli usk alati ohutusest tähtsam. Sest ta uskus, et tal on õigus, ja see usk püsis – pärast esimest autoõnnetust, pärast teist, pärast õnnetust vanarauakonteineriga, tulekahju, kaubaaluseõnnetust. Meie olime need, kes lõivu maksid.»
Tara kasvas üles Idahos. Tema isa elas peatselt saabuva maailmalõpu nimel, taunis meditsiini ja kooliharidust ning sundis lapsi töötama ohtlikes tingimustes. Raskeid ajukahjustusi, ajuverejookse ja ulatuslikke põletushaavu raviti üksnes koduste salvide ja homöopaatiaga. Keegi isegi ei teadnud, millal Tara sündis, sest tal polnud sünnitunnistust
…
Tara veetis oma päevi isa romulas töötades, ent iga seal veedetud juhmistava tunniga ägenes temas teadmishimu ning tüdruk hakkas ise õppima. Ta luges matemaatika-, loodusloo- ja ajalooõpikuid ning suutis ennast harides jõuda muu hulgas ka Harvardi ja Cambrige’i ülikooli.
«Haritud» on jahmatav lugu täis emotsionaalset ja füüsilist vägivalda, aga ka tugevust ja julgust, et ennast elu halbadest seikadest lahti rebida, jätta selja taha masendav lapsepõlv ja kodu ning pürgida edasi hariduse ja parema tuleviku suunas.»
«21 õppetundi 21. sajandiks» Yuval Noah Harari
«Sapiens» uuris meie minevikku. «Homo Deus» vaatles tulevikku. Nüüd on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, üks nüüdisaja silmapaistvamaid mõtlejaid, pühendub oma kolmandas menuraamatus tänase päeva tähtsaimatele küsimustele.
Mil moel muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas võidelda võltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel tähtsust? Mida peaksime õpetama oma lastele?
Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, häkkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm näib lõhestunum kui kunagi varem. Harari tõstatab olulised küsimused, mida peame endale esitama, et jääda ellu peadpööritavalt muutuvas maailmas. 21 peatükis, mis on ühtaegu sügavamõttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ühiskondlikes ja eksistentsiaalsetes küsimustes.
Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane võime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. Tänu sellele on ta erakordselt menukad raamatud tõlgitud üle 40 keelde.
«Lincoln kaalukojas» George Saunders
Veebruar 1862. Ameerika kodusõda on kestnud vähem kui aasta ja president Abraham Lincolni üheteistkümneaastane poeg Willie on raskesti haige. Surm saabub mõne päeva jooksul ning Willie sängitatakse puhkama Georgetowni kalmistule. Kaasaegsete kirjelduste järgi käib leinast murtud president korduvalt üksinda krüptis poja surnukeha juures istumas. Niisugusele ajalootõele rajab autor ebatavalise, üleloomuliku sündmustiku: Willie Lincoln avastab end järsku kummalisest vaheilmast, kus surnud, keeldudes oma surma tunnistamast, kõnelevad, nägelevad, sekeldavad, kahetsevad ja kurdavad elusaatust.
Autori sõnul sisaldab teos üleloomulikke elemente, kuid on siiski eelkõige ajalooline romaan. Teoses, mis vormistatud teatraalse «mänguna häältele», saavad lisaks elavatele ja kadunukestele tsitaatide kujul sõna ehtsad ning ka väljamõeldud minevikuallikad, esitades kokkuvõttes ajatu küsimuse: kuidas elada ja armastada teadmises, et kõik, mida me armastame, on määratud lõppema?
«Tekkelugu» David Christian
Kui enamus ajaloolasi nokitseb pisikese perioodi kallal, siis David Christian on võtnud «Tekkeloos» pureda kogu tarkuse, mida inimkonnal on korda läinud oma eksistentsi ning sellele eelnenud aja kohta koguda. Oma ütlemata põneva analüüsiga liigub ta lenneldes, kuid kaugeltki mitte ülejala tormates, suurest paugust otse inimkonda ees ootavasse lähitulevikku.
Üle pika aja on kriitikud ühel meelel – tegemist on teosega, millel on märgiline tähendus. Teiste seas pole kiitusega kaugeltki kitsi «Elemendi» autor Sir Ken Robinson, leides, et: «Christianil on õnnestunud elegantselt destilleerida meie tänased arusaamad universumi sünnist ning arengust, päikesesüsteemist, ookeanidest, mägedest ning mineraalidest, elust maal ning meie kultuuri ja saavutusi juhtivast dünaamikast. Ja seda kõike haarava loona, sidudes kokku kümneid teadus-, kunsti- ning humanitaardistsipliine kõigest pisut enam kui 300 leheküljel.
Lehekülg lehekülje järel pakub ta haaravaid, kohati judinaid tekitavaid mõtteid ajal, mil kunagi varem pole olnud inimkonnal vajadust omada selget arusaama meie kohast planeedil Maa ning selle kohast kosmoses.»
«Faktitäius» Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund
Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid.
Raamatus «Faktitäius» selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.
Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!
Neis paeluvais memuaarides räägib Nike asutaja ja tegevjuht Phil Knight esimest korda vähetuntud loo ettevõtte alguspäevist, mil see oli riskialdis idufirma, ja selle arenemisest maailma üheks kõige kultuslikumaks, uuenduslikumaks ja tulusamaks kaubamärgiks. 1962. aastal laenas äsja ärikooli lõpetanud Phil Knight oma isalt 50 dollarit ja lõi ettevõtte, millel oli lihtne missioon: importida Jaapanist hea kvaliteedi ja soodsa hinnaga spordijalatseid. Oma laimirohelise Plymouth Valianti pakiruumist müüs Knight esimesel aastal 8000 dollari eest jalavarje.
Täna on Nike aastakäive kuni 30 miljardit dollarit. Idufirmade ajastul on Nike kõikide idufirmade eeskuju ja nn swoosh´ist (Nike logo) on saanud revolutsiooniline, üle maailma tuntud ikoon, mis on üks levinumaid ja äratuntavamaid sümboleid. Ent Knight, swoosh´i varjus olev mees, on alati jäänud salapäraseks. Nüüd jutustab ta neis siirastes, alandlikes, julgetes ja iroonilistes memuaarides esimest korda oma loo.
Veel mõned Gatesi poolt soovitatud raamatud, mis on Apollos saadaval inglise keeles: «The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World» Melinda Gates, «Loonshots: How to Nurture the Crazy Ideas That Win Wars,Cure Diseases and Transform Industries» Safi Bahcall, «Upheaval» Jared Diamond, «Good Economics for Hard Times» Abhijit V. Banerjee, Esther Duflo.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/20/11589892t1h1b1b.jpg)