VENE MAFFIA ⟩ Otari Kvantrišvili tapmine: kuulid tabasid pähe, kaela ja rindu

Foto: Shuttertock

Loe katkendit Moskva maffiaadvokaadi Valeri Karõševi raamatust «Vene maffia».

Valeri Karõšev, «Vene maffia». Foto: Apollo

1994. aasta algas endise poksija, viiekordse NSV Liidu meistri, maailmameistrivõistluste medaliomaniku ja Euroopa meistrivõistluste finalisti, 44aastase Oleg Karatajevi tapmisega New Yorgis. See tellimusmõrv ennustas tormi.

New Yorgi Brooklyni rajooni 60. politseijaoskonna kokkuvõtetes on märgitud: «12. jaanuaril 1994. aastal kell 4.45 väljus Vene Föderatsiooni kodanik Oleg Karatajev, sündinud 1949. aastal, restoranist Arbat Brighton Beachil ja tapeti tundmatu meessoost isiku poolt. Oletatavalt sooritas kõnealune isik Oleg Karatajevile lasu kuklasse. Kannatanu suri kohapeal.»

Aprilli alguses sooritati Moskvas tõenäoliselt kõige kõmulisem tellimusmõrv. Igal juhul oli selle ühiskondlik vastukaja ülisuur. Venemaal ei olnud ajalehte, mis poleks juhtunut kas või lühidalt maininud. 5. aprillil asus partei Venemaa Sportlased liider, Lev Jašini nimelise sportlaste sotsiaalse kaitse fondi esimees, NSV Liidu teeneline Kreeka-Rooma maadluse treener, 46aastane Otari Kvantrišvili sõpradega teele Krasnopresnenski saunadesse.

Miilitsa koondteadete järgi väljus ta kell 17.40 sauna välisuksest ja peatus, tema juurde astusid kaks meest, keda mitte keegi Kvantrišvili lähikonnast nägupidi ei tundnud. Vestlus ei kestnud kaua. Jutu lõpetanud, suundus Otari rahulikult autoparklasse, kus teda ootas auto. Teel, nagu rääkisid hiljem pealtnägijad, peatus ta sekundiks, et rüübata lonks boržommipudelist, mida ta käes hoidis. Samal hetkel kõlas lask. Hiljem oli kuulda veel kaht lasku.

Kvantrišvilit saatnud inimesed tormasid tema juurde, tõstsid ta kiiresti ja ettevaatlikult autosse ning viisid Botkini haiglasse. Botkini haigla arstide jõupingutused osutusid asjatuks: meedikute otsusel oleks iga haav kolmest olnud surmav (surm saabus samal päeval kell 21.15). Killer kasutas välismaist päritolu väikesekaliibrilist optilise sihikuga jahipüssi, mille ta jättis maha, olles eelnevalt purustanud selle kaba. Püssi lähedalt leiti padrunisalv kolme padruniga, pööninguakna kõrvalt, kust lasud olidki tehtud, kolm kasutatud hülssi kaliibriga 5,6 mm. Sõrmejälgi relvalt ei leitud. Mõrvari isikule ei heitnud valgust ka ballistiline ekspertiis: leitud relv ei olnud kartoteegis registreeritud. Trassoloogiline ekspertiis näitas, et kurjategija tulistas lamamisasendist, toetanud relva neljale virna laotud tellisele. Kolm kuuli, mis tulistati välja umbes 50–70 meetri kauguselt 75 kraadise nurga all, tabasid härra Kvantrišvilit pähe, kaela ja rindu.

On olemas eriteenistuste operatiivmaterjalid, mis kinnitavad, et Otari Vassiljevitši elu mitteametlikul osal hoiti nii või teisiti silma peal. Kvantrišvilil oli, nagu kuulujutud pajatavad, omamoodi ministri roll kuritegeliku maailma ja üldsuse vahel ühenduse pidajana. Ta olevat organiseerinud kõikvõimalikke operatsioone bandiitide kapitali legaliseerimiseks, kogunud kümnetelt firmadelt maksu, lepitanud konkureerivaid maffiagrupeeringuid ja kohut mõistnud, ta oli variisikute kaudu mitme kasiino omanik – hotellides Inturist, Universitetskaja, Leningradskaja ja restoranis Havanna.

Sajad inimesed armastasid teda, tuhanded olid talle tänulikud. Ilmalikul mälestustseremoonial nutsid suured kogukad noored mehed, nimekad spordiveteranid ütlesid täiesti siiralt hingeminevaid sõnu. Kvantrišvili aitas paljusid, ehitas spordikoole, maksis sportlastele pensione, viis neid ravile Lääne kliinikutesse. Ja paljudel oli ükskõik, kuidas ta heategevuseks raha teenis.

Otari Kvantrišvili sündis 1948. aastal Gruusias Zestafoni linnas. Ta oli klassikalise maadluse suurmeister. Paraku, nagu paljud tema spordikolleegid, tegeles ta ka kriminaalsete asjadega alustades kaardimängukelmustest. Ta mängis Moskva hotellis Sovetskaja väga suurtele summadele. 1966. aastal mõisteti ta süüdi vägistamise eest, aga nelja aasta pärast sattus Ljublinis haiglasse diagnoosiga «loiult progresseeruv skisofreenia». Pärast seda vabadusse pääsenuna olid tal tihedad sidemed Japontšikuga. Kui Japontšik 1981. aastal vahistati, võttis Kvantrišvili tema kaks poega oma hoole alla. Samal ajal töötas Kvantrišvili treenerina spordiühingus Dünamo ja koondas enda ümber palju suurepäraseid maadlejaid, poksijaid ja tõstesportlasi. 1988. aastal alustas Otari Kvantrišvili aktiivselt ettevõtlusega. Kellele ta võis ette jääda? Mõned Otari sõpradest on maininud, et stardipaugu võis anda organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise regionaalse valitsuse tollane ülem Vadim Rušailo, kellel oli lahkunuga konflikt. Tõsi, ühel telekanalil esinedes tegi Otari vihjamisi varjatud ähvarduse Vadim Rušailo laste suhtes.

8. aprillil 1994. aastal oli Vaganka kalmistul Otari Kvantrišvili ärasaatmine. Temaga tulid jumalaga jätma NSV Liidu rahvakunstnik Jossif Kobzon, tuntud filminäitleja Boriss Hmelnitski, populaarne laulja Aleksandr Rozenbaum, olümpiavõitjad laskesuusataja Aleksandr Tihhonov, poksija Stanislav Stepaškin ja maadleja Mihhail Mamiašvili. Samuti olid matustel kohal praktiliselt kõik linna kuritegelike grupeeringute esindajad, sealhulgas seaduslikud vargad ja kriminaalse maailma autoriteedid. Soliidse osa kohalolijaist moodustasid pressi ja televisiooni esindajad, ajakirjanikud kõikidest Moskva ajalehtede toimetustest ning üle kolmekümne operatiivtöötaja Moskva kriminaaljälitusest, siseministeeriumist, siseministeeriumi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise regionaalsest valitsusest ja Vene Föderatsiooni föderaalsest vastuluureteenistusest, kes toimunut salvestasid.

Pärast ristiisa tapmist hakkasid uuesti levima kuuldused «Valgest noolest» – salajasest eriüksusest, mis koosneb endistest eriteenistuste töötajatest ja tapab kriminaalseid autoriteete. Legendi järgi oleks justkui Juri Andropov juba NLKP KK peasekretäriks saades algatanud KGB struktuurides allüksuste B ja C loomise, eesmärgiga kriminaalse maailma liidrid likvideerida. Nende allüksuste töötajad olevat läbinud koolituse KGB 7. valitsuses, ühinenud mobiilseteks gruppideks ja imbunud kuritegelikku keskkonda, esinedes reavõitlejatena.

Igatahes kuritegelike liidrite tapmine jätkus. 12. aprill algas Moskvas kuritegeliku maailma järjekordse suure autoriteedi tellimusmõrvaga. Seekord langes palgamõrvari ohvriks 37aastane seaduslik varas Kvežo Tšikvadze, kes tapeti kell 7.45. Tundmatud helistasid tema korteri ukse taga Lomonossovi prospektil majas number 82 ja kui Tšikvadze abikaasa ukse avas, tulistati ta automaadist surnuks. Seejärel hüppasid mõrvarid korterisse ja tühjendasid valangu äsja ärganud seadusliku varga pihta.