Ilmus «psühholugude» kogumik, mille autor irvitab elu ja olude üle

Copy
Foto: Shutterstock

Tõlkekogumikku «Kolm veretilka» on valitud kuraditosin jututust ja novelli Iraani ühe kuulsama kirjaniku Sadeq Hedayati (1903–1951) loomingust.

«Kolm veretilka»
«Kolm veretilka» Foto: Tallinna Ülikooli Kirjastus

Hedayati realistlikus esituslaadis surmakesksed «psühholood», millele on maailmakirjandusest raske vastet leida, šokeerivad oma pessimismi, fatalismi, groteski ja moonutatud reaalsusega. Seda suunda Hedayati loomingus esindab kogumiku nimilugu, mõistatuslik «Kolm veretilka», mis kuulub autori loomingu paremikku. Ühiskonnakriitilist žanri esindavad novellid naeravad välja pahelist inimkäitumist, rõhuvat võimu ja määndunud vaimu. Pilaobjektiks on iganenud tavad, eriti patriarhaalsed pereelu normid, aga nina pihta saavad ka Iraani toonane haridus- ja võimueliit, ületades seejuures islami kriitikas ka poliitkorrektsuse rajajooni. Ajalooliste jutustuste kaudu tutvustab autor muu seas lugejale iidset zoroastristide religiooni, 9. sajandi Araabia kalifaati ja Iraani vallutamist rändrahavaste poolt.

Kirjanik Paavo Matsini arvates on jutukogu mõtlemapanevalt ootamatu ja euroopalike arusaamade järgi kaunis dekadentlik. «Eesti lugejale juba tuttava meisterlikult morbiidse «Pimeda öökulli» autor jätkab siin oma kõrgesteetilist irvitamist elu ja olude üle,» leiab ta. Tallinna Ülikooli Lähis-Ida kultuuriloo lektor Helen Geršman lisab, et Hedayati lühijutud on ühiskonnakriitiline segu absurdist, illusioonidest ja pilast. Ta jätkab: «Hedayati puhul on tähelepanu vääriv ka tema kuulumine ajastusse, kus islamimaailm oli väga enesekriitiline, mis ühel või teisel viisil kajastub läbivalt siinses kogumikus.»

Raamatu tõlkis pärsia keelest ning varustas kommentaaride ja järelsõnaga Üllar Peterson. Kogumikku on kaasatud ka Inna Gensi tõlgitud ja 1959. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud jutustus «Hāji Āqā». Järelsõnas on antud põhjalik ülevaade Hedayati loomingust, tema viljeldud ilukirjanduslikest žanritest ning analüüsitud kogumikku valitud lühilugusid.

Tagasi üles