/nginx/o/2019/09/13/12555781t1hf2dd.jpg)
Dr Yuval Noah Harari on üks nüüdisaja kõige silmapaistvamaid mõtlejaid. Iisraeli ajaloolane ja Jeruusalemma Heebrea Ülikooli professor uurib oma raamatus «21 õppetundi 21. sajandiks», mida tähendab olla inimene segaduses maailmas, kuidas leida kindlat jalgealust ja mida õpetada oma lastele. Tema sõnul areneb tehnoloogia kiiremini kui meie arusaam sellest.
Krüptovaluuvad kujundavad süsteemi ümber
Dr Yuval Noah Harari kirjutab, et juba praegu on arvutid muutunud finantssüsteemi nii keeruliseks, et üksnes vähesed suudavad sellest aru saada. Tehisintellekti täiustades võime peagi jõuda nii kaugele, et ükski inimene ei saa enam rahaasjadest sotti.
«Milline mõju on sellel poliitilistele arengutele? Kas te kujutate ette valitsust, mis ootab vaguralt, kuni mõni algoritm selle eelarve või uue maksureformi heaks kiidab? Samal ajal võivad partnervõrkude (P2P) hallatavad plokiahelad ja krüptovaluutad nagu bitcoin kogu rahasüsteemi täielikult ümber kujundada nii, et äärmuslikud maksureformid muutuvad vältimatuks,» kirjutab ta. «Näiteks võib dollarite maksustamine muutuda võimatuks või ülearuseks, sest enamik tehinguid tähendab info vahetamist, millega ei kaasne rahvusvaluuta selgelt jälgitavat liikumist ühest käest teise.»
Dr Yuval Noah Harari sõnul tuleb valitsustel seega leiutada võibolla täiesti uut laadi maksud, näiteks informatsioonile kehtestatav infomaks, mida tasustatakse samuti infos, mitte dollarites. «Kas poliitiline korraldus suudab kriisiga toime tulla, enne kui sellel raha otsa saab?» püstitab ta oma raamatus küsimuse.
Plokiahelal põhinevad hajusüsteemid töötavad läbipaistvuse printsiibil
«Tehisintellektil on uue maailma rahanduses kindlasti oluline roll mängida ja kogu rahanduspoliitika saab olema märksa teistsugusem, kui see on täna,» tõdeb Asse Sauga, kes on Change Invest nõukogu liige, Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja, infotehnoloogia taustaga krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, investor, koolitaja ja konsultant, kelle LHV palkas ta esimese pangana maailmas plokiahela eksperdiks.
Sauga sõnul ei tasu siiski karta, et inimestel asja üle kontroll kaob. Plokiahelal põhinevad hajussüsteemid töötavad vabatahtlikkuse ja läbipaistvuse printsiibil - on kõige sügavamale tasandile võimalik aru saada, kuidas platvorm disainitud on ja kuidas toimib. «Kui enam ei toimi mingil põhjusel, siis lihtsalt inimesed ei kasuta süsteemi, «kütus» saab otsa teenustasude näol ja luuakse uus, parem süsteem. Praegu on maailmas olemas üle 7000 erineva krüptoraha ja iga päev sureb kümneid ning tekib ka kümneid juurde,» selgitab ta.
Maksustamine peab samuti muutuma ja seda Sauga sõnul juba lähitulevikus. «Sest krüptorahandus pakub võimalust oma privaatsust palju rohkem kaitsta ja hallata, mis tähendab aga olukorda, kus raha liikumist ei ole võimalik keskpunktil enam nii lihtsalt jälgida,» selgitab ta. «Samas on aga kuidagi vaja siiski ühiskonnale vajalikke teenuseid finantseerida.»
Riigist saab teenusepakkuja, kellel on sisuliselt kaks valikut: osutada niivõrd head teenust, et teenuse kasutajad maksavad makse vabatahtlikult. Ja/või juurutada tarbimismaksud, mida on ka tehtud käibemaksu näol. Tarbimismaksud saavad olema justkui automaatne teenustasu riigi teenuste kasutamise eest. «Tarbimismaksu saab teha isegi niivõrd automaatseks, et see on hinna sisse arvestatud ja tehingu tegemisel kantakse ka automaatselt maksuameti kontole. Tehniliselt on seda ülilihtne korraldada. Ootan juba huviga uusi põnevaid maksureforme, mis krüptoraha tehnoloogiate võimalusi arvestavad,» ütleb Asse Sauga.