Artise kinos avatakse fotonäitus muumide loojast Tove Janssonist

Tove Jansson. Foto Artises toimunud näituselt «Elada, unistada, hõljuda - Tove Jansson». Foto: Per Olov Jansson

14. oktoobril avab Soome Instituut Artise kino fuajees fotonäituse «Elada, unistada, hõljuda - Tove Jansson».

Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva puhul koostatud näitus vaatleb armastatud kirjanikku, kunstnikku ja muumide loojat talle omases ümbruses. Lapsepõlvekodu Katajanokka linnajaos, Ullanlinna ateljee ja Pellinki saarestik – kõik need kolm paika on mõjutanud tema loomingut, kõigist enim ehk saarestiku ilu ja üksindus.

Näitus koosneb 80 aasta jooksul tehtud fotodest. Varaseim neist on pildistatud Tove sünniaastal 1914 ja hiliseim aastal 1994.

Fotode taga on kaks fotograafi. Per Olov Jansson, Tove vend, on pildistanud teda lapsepõlves ja noorusaastatel. C.-G. Hagström jäädvustas Tovet alates 1960ndatest kuni vanadusaastateni välja. Piltidelt kumab Tove mõtlik ja vaikne iseloom – üldiselt kaamera suhtes häbelik kunstnik näib neil fotodel tundvat end erakordselt vabalt. Lisaks kahe fotograafi loomingule on väljas ka mõned pildid Janssonite perealbumist. Näitusetekstid on kirjutanud kunstiajaloolane Erik Kruskopf.

Alates 15. oktoobrist on kindodes üle Eesti Soome režissööri Zaida Bergrothi film «Tove Janssoni rääkimata lugu», mis on haarav draama ikoonilise geeniuse, muumide looja Tove Janssoni loomingulisest energiast ja tema tormilistest eneseotsingutest, ihalustest ja vabadusest.

Helsingi, aasta 1945. Sõja lõpp on toonud uut hingamist kunstnik Tove Janssoni kunstilisse ja ühiskondlikku vabadusse. Kaasaegne kunst, uimastavad peod ja avatud suhted abielus poliitikuga: tema ebatraditsiooniline elu viib ta vastuollu oma skulptorist isa rangete ideaalidega. Tove vabaduseihaldus pannakse proovile, kui ta kohtab teatridirektor Vivica Bandlerit. Armastus Vivica vastu on elektrit täis ja kõikehävitav, kuid Tove hakkab mõistma, et see armastus, mida ta tõeliselt igatseb, peab olema vastastikune.

Isikliku elu kõrval arenevad tema loomingulised püüdlused täiesti ootamatus suunas. Samal ajal, kui ta keskendub oma kunstniku unistustes maalimisele, hakkab tema kõrvalprojekt – melanhoolsed ning kummituslikud lood, mida ta hirmunud lastele pommivarjendites rääkis – kiirelt oma elu elama. Tema enda elust inspiratsiooni saanud muumid toovad Tovele rahvusvahelise kuulsuse ja finantsilise sõltumatuse. Ajalehes ilmub igapäevane koomiks, lavastatakse näidend ja muumilood võluvad inimesi terves maailmas. Kuid kui ta üritab leida oma kunstniku identiteeti, peab ta leidma üles iseenda.

Filmi režissöör on Zaida Bergroth, mängivad Alma Pöysti, Krista Kosonen, Shanti Roney, Jakob Öhrman, Kajsa Ernst jt. Film on Rootsi ja Soome kaasproduktsioon. Filmi kostüümikunstnik on eestlane Eugen Tamberg.