:format(webp)/nginx/o/2020/09/15/13346280t1hf0a1.jpg)
Kreet Rosin-Pindmaa on välja andnud kogupereraamatu «Maximuse muhedad mõtisklused», kus on kõrvuti pandud eesti- ja võrukeelne tekst. Raamat räägib Maximusest, rõõmsameelsest Berni Alpi karjakoerast. Kuigi tema kahe karvase kõrva vahel on sageli mõni krutskiplaan varuks, jagub tal oidu ka elu üle mõtisklemiseks. Ta suhtleb külas elavate sõpradega, kelle hulka kuuluvad naabri-Pitsu, naabri-Pauka, naabri-Nessa ja tema silmarõõm naabri-Alma. Loe raamatust katkendit.
Aega on
«Huvitav, kuhu naabri-Alma täna nii kauaks jääb?» mõtiskles Maximus järve ääres päikesevarju all.
Ta ootas hiljuti naabertallu kolinud äraütlemata armsat koerapreilit. Nad olid mõned korrad kohtunud ning karjakoer oli neiule jätnud vana kase alla ettepaneku võtta üheskoos päikese- ja õhuvanne. No ikka selleks, et karv paremini läigiks!
:format(webp)/nginx/o/2020/10/13/13409919t1h6bf4.jpg)
Alma oli nende ühel südantsoojendaval kohtumisel tsiteerinud itaalia poeeti Cesare Paveset: «Me ei mäleta päevi, me mäletame hetki.» Maximus mõtiskles selle üle, kuidas küll koguda rohkem selliseid tähendusrikkaid hetki, mis väärivad mäletamist ja südames kandmist.
Samal ajal jälgis ta virvendusi järvepinnal ning kuulatas eemalt kostuvat sookurgede kruuksumist ja turlututamist. Talle meenus üle järve kostuvast raadiost kuuldud saade sookurgedest. Seal räägiti Soomes kirja pandud õpetusest, mille järgi tuli hea lauluhääle saamiseks kurgede saabumise eel sohu minna, otsida sealt kuresulgi ning sättida need kolmeks päevaks kuuekaeluse alla.
«Huvitav, kas mul tasuks oma lauluhääle parandamiseks teha üks retk sohu?» arutles endamisi karjakoer, kellele väga meeldis viisijuppi veeretada. «Äkki käin kohe nüüdsama ruttu ära, siis on Alma tulekuks mu laulul veel parem kõla?»
«Eh, üksnes kirbu otsimisega on kiire, kõige muuga on aega küll! Aigu om, kipõt ei olõ,» kordas Maximus endamisi võrokeste ütlust, kui mõtiskles selle üle, kas peaks vaatama minema, kuhu kaunis Alma nii kauaks jääb.
«Ju tal läheb siis täna oma koonu puuderdamise ja saba kammimisega veidi kauem aega. Ega koerapreilisid pole mõtet tagant utsitada, kui asi puudutab enda ilusaks sättimist. Kindel on see, et aigu om,» lausus karjakoer endamisi ning hakkas ajaviiteks kala püüdma.