/nginx/o/2020/08/31/13311854t1haa3e.jpg)
Raamatu «Kõik sai alguse Bitcoinist» autor Asse Sauga selgitab, kuidas uue raha või muu vara loomisel see mõistlikult jaotatakse. Asse Sauga on töötanud IT-firmas Microlink ja Rahandusministeeriumis. LHV palkas ta esimese pangana maailmas plokiahela eksperdiks. Praegu on ta konsultatsiooniettevõtte Equalnine juht, Change Invest nõukogu liige, Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja, infotehnoloogia taustaga krüptorahanduse plokiahela ekspert, investor, koolitaja ja konsultant.
Mida suuremale hulgale on vara hajutatud, seda tugevam see on
Kaevandamisprotsessi sisse ehitatud väga oluline eesmärk on bitcoin’i vara võimalikult hajutatult võrku laiali jaotada. «Alati, kui luuakse uus raha või mõni muu vara, on väga oluline küsimus, kuidas see mõistlikul viisil laiali jaotada,» kirjutab Sauga oma raamatus «Kõik sai alguse Bitcoinist». «Kui ma teeksin omanimelise Assecoin’i ja kasutaksin seda ainult ise, siis oleks selle väärtus ligilähedane nullile. Kui mul aga õnnestuks seesama coin kõigile eestlastele või kogu maailma rahvale automaatselt laiali jaotada, oleks lugu juba hoopis teine. Ehk et mida suuremale hulgale ja mida võrdsemalt on mingi vara hajutatud, seda tugevam see vara lõpuks on.»
Geniaalne viis Sauga sõnul on vara jaotada anonüümsete kaevandajate kaudu, motiveerimaks neid kaevandama ja ülekandeid kinnitama, ehk võrgule usaldusväärsust pakkuma. Kaevandajate kaudu jõuavad bitcoin’id otsekohe avalikele turgudele.
«Selleks, et kaevandajad oleksid motiveeritud n-ö kaevandusteenust pakkuma, annab süsteem igale kümne minuti tsükli võitjale auhinnaks teatud hulga bitcoin’e, mille nad saavad siis avalikel turgudel näiteks eurodeks vahetada,» kirjutab ta. «See teatud hulk on aga nutikalt reguleeritud selleks, et tagada läbi aegade bitcoin’i defitsiit ja kindlustada tulevikus seeläbi krüptoraha väärtuse kasv.»
Protokolli on sisse kirjutatud uute bitcoin´ide väljastamise loogika, mida ei saa muuta ja mis ei ole ka mõeldud muutmiseks. Süsteemi käivitudes 2009. aastal oli auhinna suurus 50 bitcoin’i, see aga väheneb kaks korda keskmiselt iga kolme-nelja aasta tagant. «Seega umbes kolm aastat hiljem muutus see 25 peale ja 2016. aasta suvel 12,5 peale. See teeb praegu umbes neli inflatsiooniprotsenti aastas. Siit omakorda on nüüd võimalik välja arvutada potentsiaalne bitcoin’ide hulk, mis üldse tulevikus kunagi olemas olema saab. Kui on teada, et iga bitcoin on jagatav 100 miljoniks ühikuks, siis arvestuslikult umbes aastal 2140 kaevandatakse välja viimane sajamiljondik bitcoin’ist ja selleks hetkeks on neid kokku olemas 21 miljonit,» selgitab Sauga.
Kuidas tagatakse süsteemi usaldusväärsus?
Kaevandamisprotsessi nimetatakse Sauga sõnul ka töötõendiks, kuna tegemist on töö kui ressursiga, mida n-ö investeeritakse selleks, et tagada süsteemi usaldusväärsus. Töötõendi kõige lihtsam näide on CAPCHA ülesanne, mida olete kindlasti kohanud enne mingisuguse vormi ära saatmist mõnel internetilehel. Teil palutakse sisestada mingid suvalised numbrid ja tähed pildilt või valida välja olemasolevast valikust näiteks poeesised pildid.
«Kuid selle töötõendi eesmärk on veidi teine, nimelt eristada inimesed robotitest. Robotid ehk siinkohal mingid rakendused, mis üritavad näiteks veebilehti rünnata, ei ole piisavalt nutikad, et piltidelt midagi kindlat tuvastada. Seetõttu toimib selline meetod reaalse inimese tuvastamiseks hästi. Vähemalt seni, kuni pole loodud nutikamaid roboteid,» selgitab Asse Sauga.