Hal Elrodi raamat «Imede valem» põhineb autori strateegial, mida kasutades on ta täitnud uskumatuid eesmärke ning saanud mitmesajamiljonilise aastamüügiga müügimeheks; jooksnud ultramaratoni pärast ülirasket autoõnnetust, kuigi talle öeldi, et ta ei hakka enam kunagi kõndima ning paranenud haruldasest vähivormist, mis ei andnud talle palju elulootust. «Imede valem» aitab säilitada usku ja suuta erakordselt pingutada pikema aja jooksul, et muuta oma elu. Loe raamatust katkendit, mis räägib läbikukkumishirmust.
Hal Elrod: vabasta oma läbikukkumishirm
Võid nüüd oma läbikukkumishirmu vabastada
Kui mõistad eesmärgi tõelist mõtet ja võtad selle omaks, taipad ka, et äpardumishirm on asjatu, sest sa ei saa läbi kukkuda. See, kelleks saad, on alati palju tähtsam kui see, mida teed, ehkki iroonilisel kombel määrab just see, mida teed, selle, kelleks saad. Kuni säilitad iga eesmärgi puhul vankumatu usu ning pingutad erakordselt, sõltumata tulemustest, õpid, arened ja saad alati võimekamaks kui enne. Ning su tulevikuplaanid, sealhulgas need, mida sa veel ettegi ei kujuta, kannavad vilja.
Lisan veel, et see ei tähenda, nagu ei kohtaks sa eesmärgi poole liikudes ühetegi takistust. Väidan aga ka, et sa ei tohiks käega lüüa,kui tõenäosus sihile jõuda on väike. Pidin sõna otseses mõttes viimase hetkeni pingutama, et eesmärki täita. Ka mu kolleegid, kes imede valemit proovisid, kogesid sama. Nende ime sündis viimasel nädalal... viimasel päeval... isegi viimasel tunnil. Ma ei tea, miks, kuid see paistab alati nii olevat. Ikka ja jälle kogen, et universum paneks meie meelekindluse eesmärke saavutada justkui proovile. Enamik annab poolel teel alla ning ainult vähesed, kes usuvad vankumatult ning pingutavad erakordselt viimase võimaliku hetkeni, näevad imesid sündimas. Viimased hetked on määrava tähtsusega ning tõstsid mu ettekujutuse sellest, mida suudan luua, täiesti uuele tasemele. See, kui sa ei jõua viimseni pingutamisest hoolimata sihile, on hoopis midagi muud kui vanduda alla hetkel, mil sihile jõudmine osutub ebatõenäoliseks, sest tegelikkuses ei saavuta keegi alati kõiki eesmärke. Isegi mitte imetegijad.
Mu poja toa seinal ripub Michael Jordani kuulus ütlus: «Olen üle 9000 korral korvist mööda visanud. Kaotanud ligi 300 mängu. 26 korral olen pidanud viskama mängu otsustava punkti ning eksinud. Olen ikka ja jälle äpardunud. Ja seepärast olengi edukas.»
Ebaõnnestumine on õppimise vundament. Areneme selle abil. Kui vaatled oma eesmärke nõnda, võid need isegi saavutamata jätta, kuid teenid siiski oma kõrgeimat sihti. Kui oled vankumatult uskunud ning erakordselt pingutanud, võib sellest märgi tabamiseks olla ikka liiga vähe, kuid oled ometi arendanud imetegija oskusi ja tunnuseid, nagu usk, distsipliin, tööeetika, vastupidavus ja muu selline, mis aitavad tulevikueesmärke täita.