STATISTIKA ⟩ Eestis antakse välja üha vähem raamatuid, kuid loetakse Euroopas enim

Eesti inimesed on ühed suurimad raamatuarmastajad. Foto: Stanislav Krasilnikov/TASS/Scanpix

Eestis antakse välja vähem raamatuid ja ajalehti kui 15 aasta eest, kuid samas on meie inimesed suured raamatusõbrad, näitavad viimaste aastate statistilised andmed ja uuringud. 

Aastal 2004 anti Eestis välja hinnanguliselt 4000 nimetust erinevaid paberraamatuid ja brošüüre. Eelmiseks aastaks oli see langenud umbes 10 protsendi võrra ehk 3600 nimetuseni. Samas tiraažid on kukkunud märkimisväärselt rohkem, enam kui 40 protsenti. 2004. aastal lähenes aastatrüki koguarv kuuele miljonile eksemplarile, kuid mullu oli vaid 3,3 miljonit. Alates üheksakümnendate aastate algusest, kus aastas trükiti enam kui kümme miljonit raamatut ja brošüüri, on langus olnud väga suur.  

Hästi illustreerib suundumust asjaolu, et kui 2000. aastate alguses trükiti õhemaid ja suuremaid raamatuid ühe elaniku kohta rohkem kui neli tükki, siis aastaks 2018 ja 2019 oli see langenud hinnanguliselt kahe ja poole eksemplarini ühe Eesti elaniku kohta. 

Samas ei tähenda see, et Eesti inimesed loevad vähem. Eurostati mõne aasta eest läbi viidud uuringus, kus vaadeldi 15 Euroopa riiki, nähtus, et Eesti inimesed on ühed suurimad raamatuarmastajad. 15 protsenti siinsetest vastanutest tõi raamatute lugemise välja oma ühe peamise vaba aja veetmise tegevusena. See oli kõrgeimate seas. Uuritud 15 riigi seas veetsid siinsed inimesed kõige rohkem aega raamatuid lugedes, ületades ka Soomet. 

Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Feldi sõnul valivad inimesed lugemisvara üha hoolikamalt. «Küllap mõtleb suur osa lugemishuvilistest hoolega, milline on just see õige raamat, mida oma kodusele raamaturiiulile poest kaasa osta. Kasutatakse ka raamatukogude teenuseid, mis raamatute laenutamise osas aina mugavamaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi pakuvad,» nentis Felt. Lugemisvõimalusi laiendab vanemate, autorikaitse alt vabade raamatute digikoopiate vaba kättesaadavus. 

Suur muutus on toimunud ka ajalehtede hulgas. Vahemikus 2004-2008 oli Eestis ca 130-150 ajalehte, kuid aastataks 2019 oli see langenud alla saja. Samas näiteks eestikeelsete ajakirjade nimetuste arv on võrreldes 2005. aastaga tõusnud, jõudes 253 nimetuselt 282 nimetuseni eelmisel aastal.  

Kuna tarbijaharjumused soosivad üha enam internetti, ostetakse ja tellitakse paberlehti vähem. Info hankimiseks eelistatakse võrguväljaandeid, mille kasutamine on mugav ja info operatiivne.  

Seetõttu on kasvamas erinevate e-väljaannete hulk. Näiteks oli eestikeelseid e-ajalehti 2019. aastal statistikaameti andmetel 47. Eestikeelseid e-ajakirju 113 ja e-väikelehti 128 tükki. Erinevas formaadis (epub, pdf jt.) e-raamatuid ilmus eelmisel aastal 1208. 

Infot trükitoodangu kohta leiab statistikaameti andmebaasist ja Rahvusraamatukogu kodulehelt.