Tanja Mihhailova-Saar jutustab peagi ilmuvas raamatus loo, kuidas temast artist sai

Copy
Tanja Mihhailova-Saar.
Tanja Mihhailova-Saar. Foto: Remo Tõnismäe

Oktoobri lõpus ilmub Tanja Mihhailova-Saare elulugu «Milles on süüdi taburet?», kirjastuselt Pilgrim. 

Kes on Tanja Mihhailova-Saar? Kas laulja, kes tantsib, või tantsija, kes laulab? Kui seda tema enda käest küsida, ütleb ta vastuseks: «Ma olen meelelahutaja, artist. Ja see, mida ma laval teen, on artistimine!».

Tanja Mihhailova-Saar ja Jaana Maling, «Milles on süüdi taburet?»
Tanja Mihhailova-Saar ja Jaana Maling, «Milles on süüdi taburet?» Foto: Pilgrim

Alates hetkest, kui Tanja pooleteiseaastasena ema käte vahelt plehku pani ja esimest korda lavale ronis, kuni Eurovisiooni ja Eesti suurimatel lavadel esinemisteni välja on Tanja olnud Meelelahutaja suure tähega. Artist kogu hingest, kelle suurim soov on inimeste meele rõõmsaks tegemine.

Raamatus «Milles on süüdi taburet?» räägib Tanja oma loo. See on lugu suurtest ja imepisikestest lavadest, publikusse lennanud kingadest ja selja pealt lõhki kärisenud kostüümidest, tagasilöökidest, suurtest õnnestumistest ja rõõmupisaratest.

Aga eelkõige on see lugu Kohtla-Järve tüdrukust, kelle suureks unistuseks oli lauljaks saada. Ja kui midagi väga-väga tahta, võib juhtuda, et elu pakub sulle rohkem, kui sa tahta oskasidki…

Raamatus saavad sõna ka Tanja sõbrad ja teekaaslased, kes on olnud tema kõrval nii heas kui halvas.

«Minu isa Eno Raud sõnastas ühe hea raamatu peamised tingimused nii: sul peavad olema põnevad tegelased, kes satuvad huvitavatesse seiklustesse, kõik muu tuleb seejärel juba iseenesest,» tutvustab teost kirjanik Mihkel Raud. «Tanja raamatus on mõlemad tingimused täidetud. Siin on särav ja mitmetahuline kangelanna, keda elu ühest seiklusest teise paiskab, olgu kusagil Kohtla-Järve kõrvaltänaval või Eesti tuntuimatel lavadel. Tanja lood on kaasahaaravad ning pole vahet, kas ta esitab neid lauldes või – nagu nüüd selgub – kirjutades.»

«Milles on süüdi taburet» haarab Raua sõnul esimeselt leheküljelt ja laseb lugejast lahti alles viimasel. «Osalesin kunagi koos Tanjaga ühel räpiduellil ja olin enne show algust veidi mures, kuidas ta mu räigevõitu sõnastatud rünnakutele reageerib. Ta pareeris mu verbaalsed hoobid elegantsi ning enesekindlusega, millesarnast polnud varem ega ole ka hiljem näinud. Kohtla-Järve peaväljak hakkab varem või hiljem Tanja nime kandma, pigem varem,» usub Mihkel Raud.

Tagasi üles